Kuidas olla hea?

Tuhanded blogipostitused pajatavad sellest, kuidas oma ajaveebi disainida või otsingumootorite jaoks optimeerida; kuidas levitada linki erinevates keskkondades ja kuidas – see on eriti kuum teema! – blogimisega rikkaks saada. Tegelikult on tõeliselt oluline ainult üks – sisu.

Ma ei tea ühtegi inimest, kes teaks kedagi, kes külastaks mõnda blogi ainult disaini pärast. Kuigi tuleb tunnistada tõde, et hea disain muudab lugemise meeldivamaks. Kuid ainuüksi disainist ei piisa. Hea tulemuse nimel tuleb ennekõike panustada sisule ja vaadata, et kujundus  sisust huvitatud lugejaid eemale ei peletaks.


Kasu
Kõik on huvitatud kasust. Aega on nii vähe ja infot nii palju, et niisama lugemiseks ei jää lihtsalt aega. Või kui jääbki, siis kulutatakse see aeg enamasti parematele tekstidele kui Eesti blogosfäärist leida võib. Kasulikkus on blogimise juures üks keerulisemaid aspekte üldse, sest see eeldab, et blogi omanik ehk autor mõsitaks oma sihtrühma (neid, kellele ta kirjutab) ja teaks, mis selle esindajaid huvitab ja mida nad soovivad. Just neil teemadel tulekski kirjutada. Trikk on aga selles, et ühel sihtrühmal on huvipakkuvaid teemasid rohkem kui üks või kaks ning keskenduda võiks neile kõikidele. Sama oluline kui konkreetse teema valimine on ka kasuliku info pakkumine sel teemal. Kui kirjutad liiga lihtsalt, ei paku see huvi, kui liiga keeruliselt, ei saada aru.

Pealkiri tõmbab
Pealkiri tõmbab tähelepanu ja lugejaid. See on nii kulunud tõde, et tundub asjatu kordamisena, kuid siiski on enamus blogipealkirjadest igavad või arusaamatud. No mida arvata pealkirjast Vaivara Vallavalitsuse poolt eraldatava eramajade renoveerimiseks antava sihtsuunitlusega toetuse administreerimine?
 
Paraku ei ole see ainus omasugune. Häid pealkirju on vähe, väga vähe. Ometi on lihtne aru saada, milline pealkiri töötab, st on hea ning milline ei tööta, st ei ole hea. Sageli piisab statistika jälgimisest ja pealiskaudsest analüüsist, et teada saada, millised sõnad tõmbavad lugejaid, millised mitte. Eks ole see ka põhjus, miks ajakirjandusväljaanded (nii off- kui online) nii tugevalt pealkirjadele panustavad.
 
Pealkirjad on olulised ka inimeste lugemisharjumuste pärast – enamus külastajatest tuleb blogisse mõne viite kaudu (Google Reader, RSS, Digg) ning pealkiri on esimene asi, mida nad näevad. Kui see tõmbab tähelepanu, siis loetakse edasi. Kui pealkiri on juba kümnendat korda igav ega kutsu lugema, siis kustutatakse blogi oma jälgimisnimekirjast ja tagasi ei tulda nii pea.

Struktuur
Et saada aimu, kui oluline on blogipostituse struktureerimine ja kujundamine, tasub mõelda suvalisele peavoolu ajalehe artiklile. Need on kõik kujundatud vastavalt inimeste lugemisharjumustele ja mugavusele. Alapealkirju ja pilte ei panda sellepärast, et toimetajal on igav, vaid selleks, et infot võimalik kergesti haaratavaks teha. Täpselt sama reegel kehtib ka blogides: kui sisu ja pealkiri on head, aga vastu vaatab plokk tihedat teksti, siis ei vaevu keegi seda lugema. Mitte sellepärast, et see igav oleks, vaid raske on. Raske ja keeruline on lugeda struktureerimata teksti, mis pole liigendatud alapealkirjade, piltide ja pildiallkirjadega.

Sõnastus
Ligitõmbava pealkirjaga põneval teemal hästi struktureeritud teksti on keeruline lugeda, kui autor kasutab pidevalt “humoorikaid” võrdlusi, lohisevaid lauseid ja keerulisi sõnu. Hea tekst on teemakohaselt kirjutatud ja peab silmas sihtrühma keelekasutust.
Muide, hea teksti puhul kehtib enamasti ka reegel vähem on rohkem ehk kui on võimalik kirjutad lühemalt, siis seda tuleks ka teha. Liiga pikki tekste ei viitsi enamus inimesi lugeda.

10 suunist vastutustundlikule ettevõttele

Ettevõtte vastutustunne ehk corporate social responsibility (CSR) on Eestis veel vähelevinud buzzword, mille täit potentsiaali on rakendanud üksikud ettevõtted. CSRiga seostatakse eelkõige heategevusprojekte või sponsorlust, kuid tegelik nimekiri on palju pikem ning ulatub ettevõtte suhtumiseni teda ümbritsevasse keskkonda.

Vastutustundlikku ettevõtet ongi kõige parem defineerida vastutuse kaudu. Vastutustundlik ettevõte arvestab ja tunneb end vastutavana oma kõikide siht-ja sidusrühmade lõikes ning pakub neile lisaväärtust.

Siht- ja sidusrühmadesse kuuluvad:
* töötajad,
* kliendid,
* partnerid,
* tarnijad,
* meedia,
* investorid
* ja nii edasi.

Kindlasti ei tohi unustada sotsiaalsfääri, kes on ettevõtte tegevusega kaudselt seotud ning looduskeskkonda, mille ressursse ettevõte kasutatab.

Miks on CSR oluline?
CSRi ja OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) suuniste laialdasema kasutuselevõtu suurem eesmärk on ettevõtete eetikameele ja ärilise vastutustunde suurendamine. Selget kasu on näha ka ettevõttele endale.

Eestis pole teadaolevalt veel CSRi puudutavaid uuringuid tehtud, kuid arenguedetabelis kõrgel kohal olevates maades räägivad numbrid CSRi rakendanud firmade kasuks. Eriti oluliseks võib see teema osutuda ettevõtete jaoks, kes plaanivad tugevalt ekspordile panustada, sest kohalikud koostööpartnerid eelistavad alati neid, kellel on ette näidata CSR raport.

Suunised vabatahtlikuks täitmiseks
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium koostöös välisministeeriumi Vastutustundliku Ettevõtte Foorumiga tutvustas paar nädalat tagasi Eestis tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele OECD vabatahtlikke suuniseid. Kõnealused printsiibid töötati välja juba 1976. aastal (infoks, et buzzword CSR ja vastutustundlik ettevõtlus on Eestis laialdasemalt kasutusel 21. sajandi algusest). Mitmel pool maailmas on suuniseid rakendatud, need on nii era-kui avaliku sektori poolt heaks kiidetud ning neist on saanud rahvusvahelistele ettevõtetele väga oluline igapäeva osa.

Edasi saad lugeda Sekretar.ee lehelt ja Äripäevast.

Multikas: What Facebook is for?

Kas teadsite, et Facebook on tegelikult üks hiigelsuur online rollimäng, mille ülim eesmärk on võimalikult suure hulga sõprade kogumine. Head vaatamist! :)

Lihtsad võimalused tasuta PRi tegemiseks

USA majandusajakiri Forbes harib väikeettevõtjaid (kel pole suhtekorraldusagentuuri palkamiseks vahendeid), kuidas oma jõududega PRi masinat tööle panna. Nagu ikka pakutakse paari-kolme lihtsat moodust, kuidas asju ära teha.

1. Õpi tundma oma potentsiaalseid kliente

Enne, kui lähed kliente püüdma, selgita välja, kust nad oma infot hangivad, mis kanaleid usaldavad. Forbes soovitab kulude kokkuhoiuks suhelda kohalike ülikoolidega, kes viivad läbi kanalite usaldatavuse uuringuid, ning saada sealt vajalik info (pole üldse paha mõte). Jälgida tasub Tartu Ülikooli välja antud uuringute kokkuvõtteid või guugeldada endale vajalikku infot.

2. Koosta ettevõttele pressipakk

Kui esimeses punktis oli vaja enne kliendi jahtimist uurimistööd teha, siis enne meediakanalitega suhtlemist võiks valmis meisterdada pressipaki (mis vajadusel ajakirjanikule saata), mis lühidalt koosneb järgmistest komponentidest:

• Ettevõtte kirjeldus. Siingi töötab põhimõte less is more. Kui tunned, et sama infot saab lühemalt edasi anda, siis kustuta ülearune loba ära.
• Klientide hinnangud näiteks case study vormis.
• Teenuste-toodete kirjeldus. Pildid ei teeks paha. Seletus, miks peaks keegi neid tooteid tahtma ja kuidas on nad teistest paremad.
• Trükikvaliteediga fotod firmast, toodetest, inimestest.

Loe rohkem pressipaki koostamisest.

3. Suhtle konkreetse ajakirjaniku/väljaandega

Kui oled välja selgitanud, milliseid kanaleid su potentsiaalsed kliendid usaldavad/loovad, võta need ette ja tutvu, milliseid lugusid seal kirjutatakse. Selgita välja, kes neid lugusid kirjutavad. Kui tunned, et oled leidnud hea idee, kuidas oma ettevõtet, toodet, teenust, inimest pilti tuua, siis võta ühendust ajakirjanikuga, kes antud valdkonda kajastab, ja püüa talle teema huvitavaks teha (kindlasti aitab ajakirjanduslike žanrite tundmine – vt raamatupoodi!). Kui esimesel korral ei vea, siis ära lootust kaota. 

Täisversiooni loe palun Äripäevast.