Haigla tegi ajuoperatsioonist viral video

Kui mõned kuud tagasi kasutati operatsiooni ajal Twitterit, siis nüüd võeti USA-s videosse kohaliku tuimestusega ajukasvaja operatsioon ning viral videolõik paisati internetti. Haigla esindajad väidavad, et tahavad videoga harida oma patsiente ja  parandada arstiteenuste mainet.

Kujutage ette, et ärkate üles keset ajuoperatsiooni. Just sellise sloganiga reklaamisid Memphise metodistliku ülikooli haigla turundajad, kes kutsusid inimesi jälgima webcasti vahendusel patsiendilt ajukasvaja eemaldamist. Ülekandele tehti reklaami raadios, ajalehtedes, internetis ja televisioonis. Allpool webcasti tutvustav printreklaam ja reklaamvideo. 

Pikemalt saab sellest lugeda siin: http://www.nytimes.com/2009/05/25/health/25hospital.html?_r=2&hp

 

Liis Lassi dilemma

Liis Lassi viimase aja sõnavõtud ja meediategevused saadavad kummalisi signaale ehk nagu inglased ütlevad – mixed signals. Ühelt poolt on Lass tagasihoidlik ja meediat vältiv asine preili, kes tahab vältida avalikkuse tähelepanu. Teisalt aga tõeline kuulsus, kes elab ja hingab meediakajastuste nimel ja pärast. Kõrvalt vaadates tekib segadus ja süveneb arusaamatus, sest on ütlemata keeruline taibata, mida Liis Lass tahab ja mida Liis Lass ei taha.

Ristisõda meedia vastu
Kunagisest meedianarrist ja lihtsameelsest maatüdrukust on aastatega saanud võrdlemisi eneseteadlik ja kriitiline linnapreili, kelle ülim soov on meediat juhtida ja õpetada. Need on kahtlemata üllad, kuigi irreaalsed soovid.

Liis Lassi meediakajastuse lühike ja pinnapealne analüüs näitab selgelt, et meedia ei ole tema suhtes vaenulik olnud. Arvestades, et tegemist on selgelt emotsionaalse kuulsusega, siis on ka kajastused täiesti ootuspärased ja loogilised. Pidades seda meeles, tekib esimene arusaamatus – miks Lass ei ole rahul objektiivse meediakajastusega? Miks on Lass vaenulik meedia suhtes, mis kajastab teda võrdlemisi adekvaatselt? Tähelepanelik lehelugeja näeb, et Liis Lassi meediategevuste ja avaliku käitumise taga on kas põhjalik strateegia või solvunud põikpäisus ja igasuguse strateegia vältimine. Unustamata Lassi karjääri ja seniseid tegevusi ning kajastusi, kaldub anonüümne kõrvaltvaataja arvatavasti teise versiooni kasuks otsustama.

Liis Lass tundub taipavat, et ta on kuulsus – sellele viitavad omanimelise portaali ja blogi loomine ja arvamusavaldused kõikvõimalikes kanalites. Mida aga Liis Lass ei taipa, on tema kuulsuse eripära – ta ei ole poliitik ega ärinaine, vaid Eesti oma kodukootud Paris Hilton. Selle analoogia järgi edasi mõeldes oleks ju pehmelt öeldes arusaamatu ja mõeldamatu, et Paris Hilton hakkaks kollase ajakirjandusega võitlema, kõmuajakirjanikke õpetama.

Aga mida teeb Liis Lass oma pühas sõjas meedia vastu? Kas ta püüab meediaga suhelda ausalt ja lugupidavalt? Kas ta on nõus meediaga jagama oma avalikke tegevusi või jätab kõik ainult ajakirjanike avastada ja hooleks? Kas Liis Lass on oma meediategevustesse pikkinud oma konkreetseid sõnumeid, mida ta levitada tahab?
Ei. Paraku mitte. Liis Lass on hoopis loonud võrdlemisi kehvakese keskkonna Lass24 ja omanimelise blogi, mille eesmärk on ajakirjanikke õpetada ja nendega pahandada. Vara öelda, kas nendel kahel keskkonnal ka mingit mõju on Liis Lassi meediakajastustele, aga väga suure tõenäosusega ei vii need mitte kuhugi.
Pigem tekitavad hoopis küsimuse, mis on Liis Lassi püha eesmärk.

Loogiline vastus
oleks öelda, et Liis Lassi eesmärk on muuta tulevaste kajastuste tonaalsust (milliseks küll?), ajakirjanike suhtumist ja vähendada meediakaja hulka. Paraku ei vii tema praegune tegevus nende eesmärkide saavutamiseni, vaid suurendab meedia huvi ja kirjutamissoovi veelgi.

Nii ongi Liis Lass lõputuna tunduva dilemma ees: kas suhelda meediaga või mitte. Madalat profiili ei luba ego hoida, aga otsekohese kajastusega ei suuda ka leppida. Huvitava meediaprojektiga – professionaalsete ajakirjanike õpetamine – aga edu ei saavuta.

(Foto autor Laura Kallasvee, pilt pärit Liis Lassi blogist)

Intervjuu: Fredrik Heinonen – Miltton Oy asepresident

Tänasest alustame blogiintervjuude sarja nii meil kui mujal tuntud PR-proffidega. Esimene ohver on Fredrik Heinonen, kes alles hiljuti töötas Nissan`i põhja-regioonide PR-direktorina. Ligi aasta on Heinonen aidanud laieneda Soome PR-agentuuril Miltton ning töötab igapäevaselt selliste põnevate brändidega nagu Adidas, Finnair, Nintendo, EA Games jne.

PS: Jätame intervjuu originaalkeelde, kuna eeldame, et kõik mõistate kenasti seda üldtuntud võõrkeelt :) 

How did you end up working in PR?

I was recruited straight from the auditorium in the business school. Studying marketing, I still found PR more interesting. My first employer was JKL Group, top advisers in strategic communications in the Nordics.

For how many years have you been working in PR?

10 years, scary but true…

Describe your worst crisis and how did you manage to control and solve it!

Getting one star in EURO Ncap wasn’t fun at all. I was head of communications at Nissan in Northern Europe at the time. Transparent, honest and fast actions solved the issue, as always in a crisis situation. Plus we got a better rating after a re-test.

You have been a long time in the field of PR. Name couple of companies who are doing exceptionally good PR!

Well, Apple would be an obvious answer. Audi would be another one. They seem to get everything right, from product to perception. On many markets Audi is able to grow despite the abysmal situation in the industry. Finally, an example close to my heart is Finnair whose Departure 2093 –concept was brilliant gaining coverage from New Delhi to Tallinn, Seoul to Manchester. I’m proud of having been a small part of the project. Check it out!

What differences a good PR practitioner and an average one?

Being a strategic generalist able to combine creative use of marketing and PR.

What is your proudest career achievement?

A number of small achievements along the way – the greatest ones still ahead.

What do you see as your area of expertise in PR?

What’s required today are strategic generalists that can operate in the intersection between PR and marketing while being able to interact with and support top management in strategic decisions. Id like to think I’m something like that.

Do you like working in an agency or to one company? Why?

Diplomatic answer – both. But one thing is for sure, you cannot understand one without having done the other.

Best piece of advice you have heard in PR?

Well, it’s not PR, but its management in general. Sir Ken Robinson, a well known authority in creativity, states that one of the only ways to survive and prosper in an uncertain future is to nurture creativity both as individuals and organizations. When it’s impossible to predict what happens in a year from now, let alone 5 years, what other means do we have that could carry us forward? Certainly not the traditional means of “conventional wisdom”, mathematics or physics etc. Check out his speech on creativity in schools on TED.com.

Why don`t some of PR-workers and journalists get along?

You tell me! Never had that problem.

Lisainformatsioon:

www.miltton.fi & www.themiltton.fi

Kirikud sotsiaalvõrkudes

Facebookis on vähemalt miljon kristlast. Vähemalt ses mõttes, et nii palju – täpsemalt 1045418 – on liitunud Facebooki grupiga “We Can Find 10,000,000 Christians on Facebook”.

See, et kirikutel on veebilehed, ei ole mingi uudis. Ega mitte seegi, et paavsti kõned on YouTube’is. Uudisemaiguline on aga fakt, et ka sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook on kristlased oma kommuunidega esindatud. Ega see polekski midagi kirjutamisväärt, kui usuringkonnad poleks siiani olnud võrdlemisi tehnoloogiapelglikud.

Nagu Church Executive’i artiklist selgub, on vähemalt St. Louise baptistide kiriku abipastor ära tabanud suhtekorralduse ühe algtõe – oma sõnumitega tuleb olla seal, kus on auditoorium.

Chathami pastor Warnock läheb lausa nii kaugele, et ütleb, et kirikute veebilehed kõlbavad ainult jumalateenistuste aegade ja kiriku asukoha tutvustamiseks. Kõigeks muuks on vaja sotsiaalvõrke.

Aga Facebook pole ainus, mida kirikud kasutavad. Näiteks Twitterit kasutatakse kirikulaagrites selleks, et vanemad oleksid kursis, millega nende lapsed tegelevad. Ka teised sotsiaalvõrgud on kirikutegelaste poolt omaks võetud ja kasutusse rakendatud.

Kristlase ja kommunikatsiooniinimesena on mul eriliselt põnev jälgida, kuidas kunagise traditsioonidesse kammitsetud ja arrogantse institutsiooni strateegia muutub ja kuidas praktiseeritakse uusimaid tehnoloogilisi vahendeid. Tundub, et tehnoloogia polegi enam saatanast :).

PS. Pildil on kaasaskantav ja täispuhutav kirik.

Kuhu lähme, mida teeme?

Nagu ikka poppide asjade ajastul, ilmub sotsiaalvõrkude kohta erinevaid uuringuid, ennustusi ja arvamusi nagu lapsi 0,8-promillise kalja ümber – palju ja täis veendumust, et uus tõde on leitud.

On vana tõde, et ennustamine on tänamatu tegevus ning tõde on subjektiivne, aga ka pime kana leidvat vahest tera. Jättes metafoorid ja rahvatarkused kõrvale, viitame järjekordsele uuringule ja arvamusele, mis sotsiaalvõrgustike ja sotsiaalse interneti kohta viimasel ajal ilmunud on.

Forresteri mees Jeremiah Owyang on valmis saanud kaunid graafikud, kus on puust ja punaselt toodud netikodanike klassifikatsioon ning sotsiaalveebi arenguperspektiiv.

Kõrvaloleval pildil on inimesed (nn sotsiaalse tehnograafia järgi) jaotatud kuueks: passiivsed, vaatlejad, liitujad, kogujad, kriitikud ja loojad. Mõnes mõttes on see huvitav jaotus, sest oma isiklikul kogemusel võin öelda, et kõik peale alumise (passiivsed kodanikud) kattuvad.

Järgmisel kahel pildil on Owyang kujutanud sotsiaalveebi ajastuid ja kronoloogiat:

Nagu esimeselgi pildil, on ka alumisel näha (kliki suurendamiseks), et ajastud mitte ei järgne üksteisele, vaid kattuvad ja muutuvad sujuvalt ühest teiseks.

Mõningaid küsimusi tekitab ehk see, et ajastud kestavad kokku ainult kaheksa aastat, aga eks tänapäeval lähebki aeg kiiremini kui vanasti, mil ajastus kestsid sajandeid.

Nielsen: Online keskkondade kasutus aina süveneb

Uuringufirma Nielsen avalikustas ülemaailmse  internetikasutuse uuringu tulemused, mille kohaselt sotsiaalvõrgustike ja teiste online kanalite kasutuskond aina suureneb. Nielseni tulemused olid ennustatavad, kuid uuringust selgub ka mitmeid üllatavaid detaile. Uue ja huvitava faktina toodi välja sotsiaalvõrgustikes veedetud aeg, mis ületab jõuliselt e-kirjade saatmisele kuluvat aega. 

Vaadake uuringu ülevaadet Nielseni juhi videolõigust. Link uuringu täisversioonile: The Global Online Media Landscape   

Mis on Twitter?

Usinad tviitijad on loonud veebilehe, kus kõik saavad öelda, mida nad Twitterist arvavad. Tänase päeva küsimus on "Mida tähendab sinu jaoks Twitter?". Vastata saab loomulikult Twitteriga.

AK vs Reoprter

Pullerits kirjutab tänases Postimehes, et ETV uudistesaade AK on ennast Kanal2 uudistemagasinist Reporter ette vedanud.
Pullerits võrdleb numbreid nii ja naa ja jõuab järeldusele, et erilist vahet siiski pole, kuigi pealkirjas kasutab autor sõna “kevadlahing”.
Ivar Vigla sõnul on AK edu taga hiline algusaeg, sest “ei pea olema raketiteadlane, et mõista, kuidas suve lähenedes kolivad inimesed üha enam toast õue ega lülita telerit käima enne, kui pimenema hakkab ehk just AK algusaja kandis.”
Kuigi Vigla lubab, et kl 2100 eetrisse jõudev Suvereporter edestab jälle AK-d, kaldun mina arvama, et tegelik põhjus, miks Kanal2 ETV-st maha jääb, on formaadi staatilisus. Vigla oli vaieldamatult hea Reporteri käivitaja, aga nüüd, aastaid hiljem on inimesed lihtsalt tüdinenud. AK on aga kui kindel kants, mille manu saad igal õhtul pöörduda.
Teine vähemalt sama oluline põhjus on masu. Kriitilised ajad tingivad teistsuguseid sõnumeid ja teistsuguseid formaate. Parafraseerides Viglat – ei pea olema raketiteadlane, et mõista, et majanduslanguse ajal tarbivad inimesed vähem meelelahutust.
Kokkuvõttes pole põhjust arvata, et Reporter sel suvel uudiste edetabelit juhtima hakkab. Lisame siia veel reklaamipõua ja Reporteri võimalused kahanevad minimaalseiks.

Vaesed Kentucky Fried Chicken`i kanad

Kolonel Harland Sandersi loodud kiirtoidukett KFC sai valusa õppetunni, kui otsustas Oprah lobasaates jagada kümnetele miljonitele ameeriklastele tasuta einekuponge. Loomulikult jooksis KFC veeb umbe ning positiivselt meelestatud jänkidest said kurjad, sotsiaalmeediat negatiivsete avaldustega uputavad lõpptarbijad.

Enne veebi kokkujooksmist laeti alla lugematul hulgal tasuta kuponge. Tuli välja, et ettevõttes ei tehtud piisavalt (või üldse mitte) sissekommunikatsiooni, sest paljudes KFC sööklates keelduti tasuta einet jagamast, poldud valmis nii suure hulga inimeste teenindamisega. Tagatipuks levis Twitteris kõlakas, et Manhattanil läks ühes KFC`s mürgliks.

Loe siit lisaks, kuidas lõpuks KFC kupongi kampaania üldse tühistas: http://www.qsrweb.com/article.php?id=14365&prc=54

Kuidas on vähenenud PR eelarved

University of Southern California Annenberg Strategic Communication and Public Relations Center jaanuris läbi viivud uuringust tuleb välja, et käesoleva aasta suhtekorralduseelarveid vähendab 40% küsitletud 200 ettevõttest, suurendab 27% ja jätab samaks 33%.

Huvitav on, et ainult 41% arvab, et PR eelarvekärped on seotud kehva majandusliku olukorraga. Muide, 6% on veendunud, et nende eelarvet vähendati täiesti sõltumata masust :).

Küsitletuist 58% kasutab igapäevases töös suhtekorraldusgentuure ning neist 69% kavatseb agentuurikulusid vähendada ning 28% on seda juba teinud.

Samas kavatseb palgalisi suhtekorraldajaid koondada ainult 22% ning 15% suurendab hoopis PR-osakondades töötavate spetsialistide arvu. Kui võrrelda teiste valdkondade töötajatega, siis kavatsevad küsitletud ettevõtted vähendada 20% tööjõust. Huvitav, tänu kellele see 2-protsendiline vahe tekib?

Nagu juuresolevalt pildilt näha, kavatseb 9% suure tõenäosusega vähendada suhtekorraldajate palku ja 39% on veendunud, et seda ei tehta.

Sotsiaalvõrgustike nipid ja trikid parimatelt spetsialistidelt

Online Marketing Blog on kogunud kokku 25 PR 2.0 ja Web 2.0 praktiseerija näpunäited.
Nippe jagavad ja trikke tutvustavad Dell, Comcast, HP, Wells Fargo, Intel, Best Buy, General Mills, Ford, UPS, Home Depot, Cirque du Soleil, Altimeter Group, Crayon, Ogilvy 360, Future Works, Doe Anderson, New Marketing Labs jne. Kes on pidanud ettevõtte juhile või kliendile selgitama, miks peaks sotsiaalvõrgustikesse või PR 2.0-i investeerima, saavad siit häid lisaargumente.
Tulemuste mõõtmisest on ka juttu.