PR 2.0 monitooringu tööriistad

Aeg on hakata PR 2.0 keskkonda monitoorima. Õnneks on selle jaoks loodud hulganisiti väärt tööriistu, mis on erinevalt traditsiooniliste kanalite monitooringust tasuta lahendused.

How Sociable? – mõõdab brändi kohalolekut erinevates sotsiaalvõrustikes. Näiteks mitu Facebooki üritust,  LinkedIN`is mainimist või Flickri tag`i on vastaval kaubamärgil/ettevõttel. Tulemus genereeritakse erinevaid mõõdikuid ja tuntumaid sotsiaalvõrgustikke monitoorides. Endale sobiva võtmesõna monitooringu saab tellida e-kirja vahendusel.

Google Blog Search -  Nagu  juba nimi ise ütleb, on tegu tõsise blogimonitooringuga. Põhjalik ja väga kasulik tööriist. Eesti puhul tasub tutvuda veel: www.vaatleja.ee, http://blog.tr.ee ja http://news.station.ee

Twitter Search – väärt tööriist tviitide maailma jälgimiseks. Võimaldab tellida otsingusõna RSS feedi otse postkasti. Otsides endale vajalikke märksõnu leidsin huvitavaid sissekandeid, mida polnud õigel ajal märganud.

Pika nimekirja mitmesugustest sotsiaalmeedia tööriistadest leiab siit: http://measurementcamp.wikidot.com/tools-for-measurement

Head kasutamist! :)

Kuidas sündis hittvideo “Will it Blend”?

Blendtech`i loodud olematu eelarvega online videot on näinud rohkem kui 250 miljonit inimest ning blenderite müük on tõusnud vähemalt viis korda. Blendtech`i “Will it Blend” videoseeria autor George Wright räägib Ragan.com-ile antud intervjuus, kuidas 50 dollarit maksva läinud viral videost sai sensatsioon ning jagab näpunäiteid oma video veebis levitamiseks.

Legendaarsete videote koduleht: www.willitblend.com

Aga kõigile meeldetuletuseks “Will it Blend” saatekülaline Chuch Norris (ainus, kes tuli blenderist eluga välja).

Näide community manageri kiirusest

Eesti Suusaliidu lumelauakoondise juhataja Karel Kangro postitas Lustilauduri lehele The Swatch Ticket to Ride lumelauavõistluste tuuri videod ning mõne hetke pärast võttis temaga ühendust tuuri uue meedia organiseerija, kes pakkus viisakalt uut pildi-ja fotomaterjali. Võistlusel on üliusinad uue meedia spetsialistid.

Vaatame, kui kiirelt meiega selle sissekande peale ühendust võetakse :)

Videol Shaun White`i halfpipe`i finaalisõit. Ilus!

US Airways põles veebi kriisikommunikatsioonis

Jaanuris NY-s õnnelikult Hudsoni jõkke maandunud US Airways lennuk oli üks tõsisemaid näiteid suurfirma võimetusest internetis leviva infoga sammu pidada.

Mõned minutid peale lennuki maandumist hakkasid Twitteris levima fotod ja tviidid õnnetusjuhtumist, mis jõudsid nii veebi kui ajakirjanike töölauale. Uudistekanalid noppisid teema kiirelt üles, kuid US Airways ei jõudnud isegi kolm tundi peale õnnetuse toimumist kodulehele infot riputada. Mingi hetk kasvas kodulehe liiklus nii tihedaks, et veeb kukkus maha. Mitu tundi peale õnnetust tekkis kodulehele üks hõre pressiteade, mis ikkagi ei rahuldanud infootsijate vajadusi. Ragani blogis kirjutab üks Kanadast päris blogimisfanaatik täpsemalt õnnetuse infoliiklusest ja lennufirma võimetusest kriisiga toime tulla.

PR 2.0 ajastul peab vanad kriisiplaanid üle käima, tegema uuest kommunikatsiooni eripäradest lähtuvalt täiendusi ja mängima enda kindluse huvides mõni näidisjuhtum läbi – panema end infokoguja rolli ja mõtlema, kuidas viimane käitub :) 

Allpool esimene Twitteri foto, mis ühe esimese infokilluna levima hakkas. Link fotole siin.

Mida teeb community manager?

Kord kirjutasime blogis salapärastest community manager`idest (CM), kes monitoorivad sotsiaalvõrgustikke, blogisid ja tviite, et leida enda oma ettevõtte kohta käivaid infokilde. Jutud liiguvad, et CM on imeliku välimusega, suurte kõrvadega ja silmadega tegelane, kes räägib väga harva – tegelikult nii hull ikka pole, sest tegemist on Web 2.0 keskkonnas ülihästi orienteeruva PR-spetsialistiga.

Millega need managerid täpselt tegelevad?

Kuulavad – kasutavad “kuulamistööriistu” nagu Technorati, Talkdiggerit või Eesti puhul Blogtree, loevad blogisid, foorumeid, wikisid ja hoiavad klientide poolt edastatud infol silma peal.

Reageerivad – kui leiavad infokillu, mis vajab vastust, siis annavad esindatava firma nimelt tagasisidet (avalikult ja täisnimega).

Informeerivad – jagavad saadud informatsiooni ettevõtte osakondadega – müük, turundus, PR jne.

On vait – kui CM leiab veebist oma ettevõtte kohta käiva info, kuid ei hammusta seda läbi, siis on ta vait ja kutsub probleemi lahendama mõne teadjamehe teisest osakonnast.

Kriisitõrjega ettevõtet kaitsma

Kriisiga tuleb tegelema hakata juba siis, kui keegi seda veel ettegi ei ennusta. Kui kriis on kohal ja ettevalmistust pole tehtud, on lahing sama hästi kui kaotatud.

Kriis on üks suuremat sorti ja tihti ka ootamatu sündmus, mis seab ohtu ettevõtte (või mõne muu institutsiooni) ja sellega seotud siht-ja sidusrühmad. Jämedalt võib kriisid jaotada kaheks:

• Oodatud kriisid – saneerimine, töötajate koondamine, pankrott jne. Tegemist on ette nähtavate kriisidega, milleks on võimalik valmistuda ning negatiivsed tagajärjed ära hoida. Samas on olemas vastupidiseid näiteid, kus PR-töötajat ei lasta juhatuse tasemele ning kriis avastatakse liiga hilja.
• Ootamatud kriisid - näiteks seotud õnnetusjuhtumiga ettevõttes. Enamasti on ettevõttes, kus kriisidel on oht end aeg-ajalt lahti rullida, valmis kriisiplaan ja seetõttu saadakse ootamatute olukordadega lihtsamini hakkama.

Mida teha ja kuidas kriisi korral tegutseda?

Operatiivsus – Tegutse kiirelt. Kasuta uusi kommunikatsioonivõimalusi ja kanaleid, mis viivad sõnumi kiirelt ja õigele sihtürhmale kohale. Jaga tegevused erinevate kanalite vahel – lisaks pikema ilmumistsükliga printmeediale kasuta online väljaandeid, raadiot ja internetti, kus infot saab avaldada väiksema etteteatamisajaga.

Monitooring – Jälgi sõnumeid. Isegi parima planeerimise korral võib sõnumi leviku jälgimine kontrolli alt väljuda. Kord ettevõttest lahkunud info elab oma elu ning kandub täpselt selles suunas, kuhu tuul teda sel päeval kannab. Traditsioonilisel meedial on lihtne silma peal hoida ning enamus raadio-ja TV-kanalitest on samuti meediamonitoorijate silme all, kuid erilist tähelepanu tuleb pöörata internetile. Arvestama peab sellega, et otsingumootoritesse jõuab info viivitusega. Näiteks Google ja teised otsingumootorid skännivad uut infot teatud aja tagant. Online meedia efektiivse monitooringulahendusena on töötanud http://www.vaatleja.ee/ ning http://news.station.ee/, millega saab silma peal hoida ka blogosfääris toimuval.

Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta sotsiaalvõrgustikke, millega on integreeritud paljud mikroblogid, tavablogid, foto-ja videokeskkonnad ja RSS-feedid.

Tim O`Brien (O`Brien Communications) pani kirja 9 ülesannetest, mida peab tegema pankroti kommunikeerimisel.

Järgmistes blogikannetes juba rohkem infot ja mõni konkreetne juhtum ka! :)

Soome reisibüroo müüb Virgini kosmosereise

Alates tänasest saab osta Soome ühest suurimast reisibüroost Area.fi Virgin Galactic`u kosmosereise. Reisi maksumus on u. 2.5 MEEK-i.

Lendudega alustatakse 2011. aasta alguses, kuid piletit tuleb hakata taga ajama juba nüüd. Virgin valis põhjamaadest viis edasimüüjat ning Area on Soomes ainus, kes selle privileegi osaks sai. Tänaseks on broneeritud 300 2.5 miljoni kroonist kosmosereisi. Reisijad on 40 eri rahvusest ning nende seas on neli rootslast ja kaks taanlast.

Kuulduste kohaselt sõidab lähiajal kosmosesse Soome majanduslehe Kauppalehti toimetaja, kes ostis reisi ühe teise sarnast teenust pakkuva lennufirma käest.

Virgin America Flies Higher from NTDTV on Vimeo.

3, 301 042 Coca–Cola Facebooki sõpra

Üle kolme miljoni kasutajaga Coca-Cola Facebooki kommuun on üks parimad näiteid sotsiaalvõrgustiku tööle rakendamisest.

Coca-Cola Facebooki fännileht teeb kõike täpselt nii nagu peab. Kommuunil on toimetajad, kes vastutavad pidevalt vahetuva info eest, jälgivad vestluslehel püstitatud teemasid ja annavad tagasisidet. Tihti luuakse sotsiaalvõrgustikes staatilised kontod, kus peale fännide lisamise midagi ei toimu. Vahel pannakse juurde mõni foto ja video, kuid see on ka kõik.

Mahukas fotoalbum, HD kvaliteedis videod ja põhjalik vestlusfoorum ehk seal on kõik, mida ühele Coca-Cola fännile pakkuda. Põnev on see, et paljud brändid kasutavad sotsiaalvõrgustike kommuune kampaaniate maandumislehtedena. Varem treiti hoolega kampaaniaks värskeid minisaite, kuid peale kampaaniat vajusid need unustusse – registreerinud kasutajad unustati või nende andmeid kasutati hiljem teiste kampaaniate raames. Samas Facebooki fännilehed võimaldavad vestlust ka peale kampaaniat jätkata, kaasata neid värsketesse tegevustesse ja hoida neid kui kõige väärtuslikumat vara.

Sotsiaalvõrgustikus kommuuni loomisel tuleb silmas pidada:

Ole aktiivne – uuenda infot, lisa pilte, fotosid. Leia toimetajaks inimene, kes tunneb sihtrühma, oskab nende keelt ja naudib seda tööd :)

Video, video, video – video on uus tekst. Filmige, jagage ja kutsuge fänne oma videokatsetusi üles laadima. Aga ärge unustage kvaliteedile panustada!

Alusta oma töötajatest – tutvustage sotsiaalvõrgustikke esmalt oma töötajatele, lülitage nad süsteemi ja pange neil silmad särama. Töötajd on kõige olulisemad info levitajad ja kui suudate nad rakendada sotsiaalvõrgustike vankri ette, on võit praktiliselt kodus.

Jälgi hiiglaseid – vaadake, mida teevad suured brändid ja proovige ise järgi.

 

Sotsiaalvõrgud on kuumemad kui e-post

Nielseni värskes uuringus jõutakse järeldusele, et sotsiaalvõrgud on populaarsemad kui e-post.

Kõlab uskumatult, kui mõelda, kui neetult palju aega kulub iga päev e-kirjade peale; kuidas lugemata kirjade hulk kasvab iga päevaga ja ainus võimalus ennast kirjadest läbi närida (ja lõpuks ometi vastata kolm kuud vanadele kirjadele), on hakata GTD harrastajas või võtta puhkust. Mina olen seda viimast praktiseerinud.

Nielseni uuringu Global Faces and Networked Places järgi külastab 2/3 maailma internetikasutajatest blogisid või sotsiaalvõrgustikke ja kulutab 11 online-minutist ühe minuti just seal. Vanusega pole siin mingit pistmist enam, kuigi sotsiaalvõrgustikud said alguse noortest. Sellise suunamuutuse taga on Facebook, mille kasutajaskonnast kasvab kõige kiiremini 35-49-aastaste hulk. Praeguseks ongi kolmandik FB kasutajatest just selles vanusevahemikus. Aga see pole veel kõik – FaceBooki peale kulutatud ajahulk on viimase aastaga kasvanud 556%. Samas veedeti üldse Internetis aega kõigest 18% rohkem.

Nielseni viimase uuringu põhal saab ka üsna kindlalt paika panna sotsiaalvõrgustike edetabeli, nagu kõrvalolevalt pildilt näha võib: viis aastat tagasi Mark Zuckerbergi poolt loodud FB on esimene, MySpace üsna suure vahega teine, Orkut alles neljas ja LinkedIn, mis on ka aastaga kasutajaskonda natuke kasvatanud – viies.

Facebooki olulisust näitab ka see kõnekas fakt, et Collins English Dictionary lisas Facebooki (nii nimi- kui tegusõna) oma 2008. a väljaandesse. Huvitav, mida ÕS-i tegijad plaanivad?

Kuigi Facebook on ülemaailmses mastaabis liider, on mõned riigid (sh ka Eesti), kus on hoopis teised keskkonnad kuumad tegijad. Näiteks Hiina Tipp 3 moodustavad 51, Xiaonei ja Chinaren; Brasiilias Orkut, Sonico ja MySpace; Saksamaal Wer-kennt-wen, StudiVZ ja MySpace; Jaapanis Mixi, Lococom ja Kanshin-kukan.

Ei mingeid sotsiaalvõrke!

Reedene Kauppalehti toob meieni Eniro uudise selle kohta, et infokataloogi töötajad ei saa enam ligi ei Facebookile ega YouTube’ile. Lisaks administratsiooni keelule on tehtud väiksed muudatused ka tulemüüri, nii et nüüd jäävad Soome infotöötlejate FB profiilid tööpäevadel värskendamata.

Eniro IT-juht Pekka Vartiainen ütleb, et põhjuseid on kaks: Facebookist saab alla laadida ohtlikke programme ja Facebooki pole vaja töö tegemiseks. Kui teine põhjendus on arusaadav ja mõistetav, siis esimene tekitab minus küll küsimusi.

Lühikesest usutlusest saame veel teada, et keelatud on need saidid, mida pole tööks vaja ja mis koormavad võrku. Ei tea, mida Eniro töötajad Facebookis teevad, aga võrku see nüüd küll üleliia koormata ei tohiks. Või on siin küsimus Eniro ribalaiuses hoopis?

Vartiainen mainib ka, et ka teistes riikides, kus Eniro tegutseb, on sarnaseid meetmeid arutatud.

Ega Eniro pole ainus. Põhjanaabrite juures on varem sarnase keeluga välja tulnud 3M, Eestiski on kuulda olnud mõnest firmast, mis piirab töötajate eraasjade ajamist veebis.

Eesti laulud YouTube’ist kadunud

Tänane Postimees kirjutab artiklis YouTubest kaovad Eesti muusikute videod, et viimastel kuudel on autorikaitse nõudel Youtubest maha võetud arvukalt Eesti muusikute videosid.

Erik Mandre sõnul on ka varem Eesti artistide lugusid maha võetud ning põhjus on lihtne: kui EAKO pole üleslaadimiseks luba andnud, siis on tegemist piraatkoopiaga. Lihtne ja loogiline.

Teisalt aga tekib ka mõni küsimus. Piraatsisu on teistlaadi ka, näiteks telesaated või reklaamid vmt. Need on kõik autorikaitse objektid, aga nendega ei tegele keegi. Veel?

Loogiliselt võttes rikuvad enamus otsingumootoritest samuti autorikaitset. Näiteks Google, mis indekseerib pidevalt suurt osa lehtedest. Aga kui ma ei taha seda, kuid tehnoloogiliselt olen küündimatu ega suuda Google’i roboteid blokkida? Kes siis mind kaitseb ja kuhu kaebama pean?

Kogu jama hakkas häälekamalt pihta eelmisel nädalal Suurbritanniast.

Rämpspostitajad jõudsid Twitterisse

Kindlasti tegutsesid rämpspostitajad Twitteris juba ammu, kuid eile puutusime sellega isiklikult kokku. Keskpäeva paiku hakkasid meie kontosid “jälgima” (Twitteri keeles follow (: kolm blondi tütarlast Ameerikast – lühida ajurännaku käigus tuli välja, et nad on meile täiesti võõrad. Nende üksikud ja nigela sisuga tvitid sisaldasid kahtlaseid linke, mida ei hakanud arvuti turvalisuse huvides avama. Lühikese aja jooksul olid nad lisanud oma jälgimisnimekirja ligi 2000 kontakti.

Üks tark mees internetis teadis rääkida, et Twitteri spämmerid kasutavad jälgimisnimekirja täiendamiseks roboteid, kes kindlaid parameetreid jälgides lisavad tvittijaid. Rämpsu levitaja loodab seeläbi, et viimased hakkavad ka neid jälgima. 2000 hulgas tegi neile vastuteene vaid 100. Kui on kogutud märkimisväärne hulk “jälgijaid”, hakkavad rämpstvittijad levitama müügisõnumeid, ettepanekuid püramiidskeemis osalemiseks, kahtlaseid linke jne. Loodame, et Twitteri ei muutu nii hulluks spämmikanaliks kui Orkut ja seal päevas tuhandeid kirju välja saatvad hindud.

Facebook tappis TV

Pealkiri on parafraseeriv viide tuntud The Bugglesi loole Video killed the radio star – nüüd on aga ajastud jälle muutumas (muutunud?) ja räägitakse TV surmast. Süüdlast pole vaja kaugelt otsida – ta on siinsamas Internetis, ühe kliki kaugusel ja tema nimi on Facebook.

Vähemalt väidab nii Paul Graham oma loos Why TV Lost. Grahama toob välja neli põhjust, miks TV kaotas Internetile:

1. Internet on avatud platvorm, innovatsioon toimub igal sammul.

2. Moore’i seadus.

3. Piraatlus.

4. Sotsiaalvõrgud ja –tarkvara.

Lõppkokkuvõttes jõuab Graham järeldusele, et televisiooni surmas võib süüdistada Facebooki. Miks ja kuidas täpselt, saab lugeda siit

Maailma suurim TAG

Üks innovaatiline NY tüüp võttis kätte ja tegi Google Maps-i kasutades valmis maailmas suurima TAG-i. Julguse eest anname talle vimpli, sest NY on maailma üks graffitivaenulikemaid linnu.

Vaata filmi projekti läbiviimisest:


New York became my canvas - Five USA from watching on Vimeo.

Ja siit tulemus: Are you watching America?


Are you watching? Map from watching on Vimeo.

Online PR lihtsas inglise keeles

Sourcewire’is tutvustab Daryl Willcox järjekordset dokumenti PR 2.0-st. Seekordse paberi nimi on Online PR in action – an introduction to implementing and measuring a digital PR programme.
Kui sul pole eriti aimu, mis asi on PR 2.0 ja kuidas võrgus oma sõnumit edukalt levitada, siis siit saab abi. Samalt lingilt leiab veel teisigi huvitavaid dokumente – ja kõik puha tasuta.