Liis Lassi dilemma

Liis Lassi viimase aja sõnavõtud ja meediategevused saadavad kummalisi signaale ehk nagu inglased ütlevad – mixed signals. Ühelt poolt on Lass tagasihoidlik ja meediat vältiv asine preili, kes tahab vältida avalikkuse tähelepanu. Teisalt aga tõeline kuulsus, kes elab ja hingab meediakajastuste nimel ja pärast. Kõrvalt vaadates tekib segadus ja süveneb arusaamatus, sest on ütlemata keeruline taibata, mida Liis Lass tahab ja mida Liis Lass ei taha.

Ristisõda meedia vastu
Kunagisest meedianarrist ja lihtsameelsest maatüdrukust on aastatega saanud võrdlemisi eneseteadlik ja kriitiline linnapreili, kelle ülim soov on meediat juhtida ja õpetada. Need on kahtlemata üllad, kuigi irreaalsed soovid.

Liis Lassi meediakajastuse lühike ja pinnapealne analüüs näitab selgelt, et meedia ei ole tema suhtes vaenulik olnud. Arvestades, et tegemist on selgelt emotsionaalse kuulsusega, siis on ka kajastused täiesti ootuspärased ja loogilised. Pidades seda meeles, tekib esimene arusaamatus – miks Lass ei ole rahul objektiivse meediakajastusega? Miks on Lass vaenulik meedia suhtes, mis kajastab teda võrdlemisi adekvaatselt? Tähelepanelik lehelugeja näeb, et Liis Lassi meediategevuste ja avaliku käitumise taga on kas põhjalik strateegia või solvunud põikpäisus ja igasuguse strateegia vältimine. Unustamata Lassi karjääri ja seniseid tegevusi ning kajastusi, kaldub anonüümne kõrvaltvaataja arvatavasti teise versiooni kasuks otsustama.

Liis Lass tundub taipavat, et ta on kuulsus – sellele viitavad omanimelise portaali ja blogi loomine ja arvamusavaldused kõikvõimalikes kanalites. Mida aga Liis Lass ei taipa, on tema kuulsuse eripära – ta ei ole poliitik ega ärinaine, vaid Eesti oma kodukootud Paris Hilton. Selle analoogia järgi edasi mõeldes oleks ju pehmelt öeldes arusaamatu ja mõeldamatu, et Paris Hilton hakkaks kollase ajakirjandusega võitlema, kõmuajakirjanikke õpetama.

Aga mida teeb Liis Lass oma pühas sõjas meedia vastu? Kas ta püüab meediaga suhelda ausalt ja lugupidavalt? Kas ta on nõus meediaga jagama oma avalikke tegevusi või jätab kõik ainult ajakirjanike avastada ja hooleks? Kas Liis Lass on oma meediategevustesse pikkinud oma konkreetseid sõnumeid, mida ta levitada tahab?
Ei. Paraku mitte. Liis Lass on hoopis loonud võrdlemisi kehvakese keskkonna Lass24 ja omanimelise blogi, mille eesmärk on ajakirjanikke õpetada ja nendega pahandada. Vara öelda, kas nendel kahel keskkonnal ka mingit mõju on Liis Lassi meediakajastustele, aga väga suure tõenäosusega ei vii need mitte kuhugi.
Pigem tekitavad hoopis küsimuse, mis on Liis Lassi püha eesmärk.

Loogiline vastus
oleks öelda, et Liis Lassi eesmärk on muuta tulevaste kajastuste tonaalsust (milliseks küll?), ajakirjanike suhtumist ja vähendada meediakaja hulka. Paraku ei vii tema praegune tegevus nende eesmärkide saavutamiseni, vaid suurendab meedia huvi ja kirjutamissoovi veelgi.

Nii ongi Liis Lass lõputuna tunduva dilemma ees: kas suhelda meediaga või mitte. Madalat profiili ei luba ego hoida, aga otsekohese kajastusega ei suuda ka leppida. Huvitava meediaprojektiga – professionaalsete ajakirjanike õpetamine – aga edu ei saavuta.

(Foto autor Laura Kallasvee, pilt pärit Liis Lassi blogist)