Facebookis on vähemalt miljon kristlast. Vähemalt ses mõttes, et nii palju – täpsemalt 1045418 – on liitunud Facebooki grupiga “We Can Find 10,000,000 Christians on Facebook”.
See, et kirikutel on veebilehed, ei ole mingi uudis. Ega mitte seegi, et paavsti kõned on YouTube’is. Uudisemaiguline on aga fakt, et ka sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook on kristlased oma kommuunidega esindatud. Ega see polekski midagi kirjutamisväärt, kui usuringkonnad poleks siiani olnud võrdlemisi tehnoloogiapelglikud.
Nagu Church Executive’i artiklist selgub, on vähemalt St. Louise baptistide kiriku abipastor ära tabanud suhtekorralduse ühe algtõe – oma sõnumitega tuleb olla seal, kus on auditoorium.
Chathami pastor Warnock läheb lausa nii kaugele, et ütleb, et kirikute veebilehed kõlbavad ainult jumalateenistuste aegade ja kiriku asukoha tutvustamiseks. Kõigeks muuks on vaja sotsiaalvõrke.
Aga Facebook pole ainus, mida kirikud kasutavad. Näiteks Twitterit kasutatakse kirikulaagrites selleks, et vanemad oleksid kursis, millega nende lapsed tegelevad. Ka teised sotsiaalvõrgud on kirikutegelaste poolt omaks võetud ja kasutusse rakendatud.
Kristlase ja kommunikatsiooniinimesena on mul eriliselt põnev jälgida, kuidas kunagise traditsioonidesse kammitsetud ja arrogantse institutsiooni strateegia muutub ja kuidas praktiseeritakse uusimaid tehnoloogilisi vahendeid. Tundub, et tehnoloogia polegi enam saatanast :).
PS. Pildil on kaasaskantav ja täispuhutav kirik.
.jpg){kind=logo}
