Puhkeperioodiks aeg maha!

Kallid sõbrad. Võtame puhkuseks aja maha (nii palju kui võimalik) ja tuleme uute kirjutistega teie ette juba jaanuari esimestel päevadel. Seniks kauneid pühi ja vähem arvutit! :)

Euroopa suurima meediakontserni motiveeriv jõulutervitus

Kiitke, laitke seekord ise. Mina olen sõnatu ja kurb.

Infoks, et tegemist Sanoma meediakontserniga. Vasakul nõukogu esimees Anssi Rauramo ja paremal tegevdirektor Hannu Syrjänen. Firma käive oli 2007 2,926 miljardit Euri. Töötajaid üle 20 000 ja kontorid 20 riigis.

Tervitusega pidi löödama kaks kärbest: motiveeriv sisekommunikatsioon ja jõulutervitus grupi töötajatele ning pühadesoovid partneritele. Kanalid sahistavad, et sellest kaardist sai tänase päeva viral hitt - paljudes Sanoma väljaannetes algasid koosolekud just selle kaardi vaatamisega ja suurte silmade tegemisega :)

40 inspirational speeches in 2 minutes

Film räägib enda eest! :)

JCPenny viral marketing ehk ettevaatust kingitustega!

Pühade aeg on käes ja iga näpunäide kingituste osas enam kui vajalik. Seepärast teeme siinkohal erandi ja kirjutame marketingist.
USA kett JCPenny on pühade puhul välja toonud humoorika (no olgu, päris naljaka tegelikult) video, mida kinkida ja mida mitte kinkida. Võibolla pisut liiga pikk ja võibolla natuke üleprodutseeritud, aga igal juhul toob muige näole ja praeguseks on seda vaadatud pool miljonit korda ehk - töötab.
Oma silm on kuningas:

Kauppalehti blogiprojekt osutus hitiks

Soome majanduslehe Kauppalehti (sarnane meie ÄP-ga) toimetaja ja meie hea sõber Jani Heikkilä tõmbas paar kuud tagasi käima Kauppalehti blogi, mis kogus kahe kuuga 70 000 külastajat. Lehelugejad läksid projektiga kenasti kaasa ning nüüdseks on blogil suur hulk huvilisi, kes tellivad endale RSS feed`i või käivad otse ajalehe saidil lugemas.

Jani selgitas MSN-is veidi blogi tagamaid:

"Tahtsime saada eraettevõtjad meie blogi lugema. Selleks valisime välja kaheksa eri ettevõtte juhti (väga erinevatest valdkondadest ja erinevate vanustega), kes iga nädal kirjutasid ühe blogikande. Asi hakkas tööle. Blogile reklaami ei teinud, hoidsime vaid Kauppalehti lehel linki.

Suuremal Soome maakonnalehel on värguväljaandes 7000 - 40 000 lugejat nädalas. Kauppalehti.fi saidil käib keskmiselt 500 000 lugejat. Meie blogil on 12-20 000 külastust nädalas, mis on hea tulemus.

Kõige populaarsem teema on siiani olnud ühe 31. aastase naissoost tegevdirektori kirjutis sellest, et miks tema peab maksma töötajatele raseduspuhkuse raha, kuna tema arvates on see rohkem riigi teema."

Hea, et Kauppalehti blogiteema nii aktiivselt käsile võttis. Näis, millised külastajanumbreid nad lähikuudel saavad. Loodame, et tuleb uus rekord.

On siis lõpp või ei ole?

Pärast president Toomas Hendrik Ilvese YouTube'i etteastet on erinevaid arvamusi ilmunud nii peavoolumeedias kui blogosfääris. Enamus inimestest (loe: PMO auditooriumist) peavad uue meediumi kasutamist positiivseks. Esinemist on arvustanud isegi valvepsühholoog ja poliitikud.
YouTube'i kasutamist on nimetatud PR-trikiks ja peavoolumeedia hingekellahelinaks kui ka mitte millegiks eriliseks, mis ei tähista millegi lõppu ega algust.

Omamoodi õigus on kindlasti kõigil arvajatel, kuid on siiski kindel, et tegemist on tähendusrikka sammuga Eesti riigi suhtekorralduses. Kuldari blogi sissekande kommentaariks pean ütlema, et traditsioonilise suhtekorralduse ja meedia lõppu veel kindlasti ei paista, aga uue algus on küll tublisti lähemal kui veel näiteks nädal tagasi.

See, milliseks kujuneb Vabariigi Presidendi Kantselei edasine suhtekorraldustegevus, saab olema huvitav. Kas lepitakse YouTube'iga või kasutatakse ära ka teisi võimalusi? Kas uue meedia võimalustega lähevad kaasa ka teised riigi institutsioonid või jääb presidendi esinemine maailma suurimas videokeskkonas esimeseks pääsukeseks?

Tere tulemast, härra president!

Ütlemata hea meel on tervitada president Toomas Hendrik Ilvest YouTube'is. Ma ei oleks nii kategooriline kui Pets, aga ühe ajastu algust ja teise lõpu algust see märgiline sündmus kindlasti tähendab. Aitäh presidendile ja presidendikantseleile!

Ei hooli, ei hinda ja valetavad

Geneva Communicators Network annab oma blogis ülevaate Endaba värskest uuringust (mida tegelikult tutvustatakse alles jaanuaris) ettevõtete juhtide usaldatavusest.

See, et ettevõtete juhid kaotavad töötajate silmis iga päevaga aina enam usaldusväärsust, ei ole mitte mingi uudis. Minu kogemus ja tagasihoidlikud tähelepanekud ütlevad, et selline trend algas juba kevadel, kui esimesed märgid raskenevast majandusolukorrast pinnale kerkisid. Iga nädala ja päevaga kasvas (ja kasvab) pinge ning vähenes (ja väheneb) usaldus.

Kommunikatsiooni vaatepunktist lähtudes on probleem otseselt sisekommunikatsiooni puudulikkuses. Teadupärast tuleb rasketel aegadel pöörata tavalisest suuremat tähelepanu töötajatele ja nendega kommunikeerimisele, et ühel päeval ei avastaks suur juht ja õpetaja end üksi oma lahmakast kabinetist.

Endaba uuringule vastas 5114 töötajat, kellest 50% oli arvamusel, et juhid (CEO, senior managers) ei hooli töötajatest, 40% arvas, et juhid ei mõtle, mida ütlevad (ehk teisisõnu -valetavad) ning 40% on veendunud, et juhid ei hinda töötajate panust ettevõttesse.

90% vastanuist peab kaotatud usalduse tagasivõitmist võimatuks.

Hetkel, mil juhid unustavad, et peavad ettevõtet müüma sama palju sisse- kui väljapoole, kaob usaldus ja töötajad lahkuvad või jäävad ainult stabiilse sissetuleku säilitamiseks. Motivatsioon langeb kiiremini kui naftahind börsil, tööviljakus haihtub nagu lumi enne jõule ja lõpuks annavad aktsionärid juhtidele kinga. Sama külma näoga nagu juhid headel aegadel saatsid ukse taha neid, kes ei andnud endast 110%.

Moraal? Kommunikeerida-kommunikeerida-kommunikeerida.

Obama kõnekirjutaja sai Facebooki triibulised

Daniel Vaarik juhtis Twitteris tähelepanu huvitavale uudisele sarjast "Facebook töötas hooletu kasutaja kahjuks." Nimelt jõudis Facebooki kompromiteeriv foto Obama kampaania ja ühtlasi ka Valge Maja tulevasest kõnekirjutajast (täpne ametinimetus director of speechwriting) Jon Favreaust. 27. aastane "imelaps" nagu lehtedel meeldib teda kutsuda, katsus ühel peopildil papile prinditud elusuuruses Hillary Clintoni rinda ja üritas fotole kesvamärja joota. Kuigi Favreau suutis foto peale kahetunnist ülevalolekut maha võtta, jõudis pilt meediasse ja uudis veergudele.

Pilt1: Jon Favreau tööhoos.
Pilt2: Jon Favreau lihtsalt hoos.











Pilt1 allikas: http://www.nytimes.com/















Pilt2 allikas: www.cnn.com

Et teiega selliseid asju ei juhtuks, jälgige hoolega, millist infot internetti maha jätate!

Facebook rikkus "My Super Sweet 16" sünnipäeva

Tegemist on juba aegunud, kui see-eest väga hea uudisega. Daily Mail Online kirjutas, et üks Briti teismeline korraldas populaarset "My Super Sweet 16" sünnipäeva, kui äkitselt lendas "lambist" kohale kari kutsumata külalisi. Sünnipäevalaps oli kasutanud oma Facebooki kontot, et reklaamida saabuvad pidu, kuid ei arvestanud sellega, et Facebookis peokutse saatmine tähendab otseselt kogu maailma kutsumist :) Õnneks oli kohale tulnud huligaane vaid 60, aga nad suutsid peo enne loodetud lõppu laiali ajada, toidud nahka pista ja noorematega tüli norida.

College On the Record veebiväljaanne edastab toimunud sündmusele omapoolse kommentaari tsiteerides Zuckerbergi seadust (Digitaalajastu Murphy seadus):

"If anything can go wrong on Facebook, it will. You can throw salt over your shoulder, cross your finger, and carry around dead animal feet, but geek-genius Mark Zuckerberg and his knack for causing melee will always prevail."

Pidu lõppes vaatamata üllatuskülalistele hästi, sest keegi ei saanud viga. Daily Maili kommentaare lugedes käis mitmest teksti läbi üleskutse, et ärge riputage sotsiaalvõrgustikesse andmeid, mida keegi võiks kurjast ära kasutada. Kui tunnete, et ilma riputamata ikka ei saa, siis vaadake, et info oleks nähtav vaid vajalikele inimestele (mis ei tähenda ka seda, et info oleks siis kaitstud). Hoiatus käib nii peokutsete, isikle kontaktandmete kui ka igasuguste sõnavõttude kohta, mis võivad kunagi kurjasti kätte maksta.

Lõpetuseks soovitan vaadata paari minuti pikkust "My Super Sweet 16" kokkuvõtet ja sellega kaasnevaid mahlakaid kommentaare :)

Isegi Soome politsei on veebis olemas!

Larko kirjutab oma ajaveebis meie eelmise sissekande kommentaariks, et Soomeski on politsei seal, kus on inimesed ehk veebi suhtluskeskkondades. Aitäh, Larko!

Kallis Eesti Politsei, palun mõelge tõsiselt uue kommunikatsiooni peale. Kui tekib küsimusi, kuidas ennast Facebookis, Orkutis, YouTube'is, Twitteris, LinkedInis või misiganes teises sotsiaalvõrgus esitleda, oleme alati valmis nõu ja jõuga aitama. Lihtsalt heast tahtest ja soovist aidata.

Politsei Facebookis?

Tom Murphy kirjutab oma blogis West Midlandsi politseist, mis on nüüd Facebookis esindatud. Eesti politsei jaoks oleks see praegu veel kindlasti liiga utoopiline, kuigi oluline. Kahju, sest politsei on üks nendest ametkondadest, mis peaks kindlasti olema seal, kus on inimesed ehk nende kliendid.

Ja maine muutuks hoobilt kordades paremaks. Neile, kes arvavad, et politsei maine on niigi positiivne, meenutan, et maine ei saa kunagi olla liiga hea.

Suvel avas West Midlandsi politsei ka Youtube'is oma saidi ehk kanali. Eesti Politseid Facebookis kujutaksin ma veel ette, aga YouTube'is - ebareaalne.

Viimase tehnoloogilise imena mainib Murphy West Midlandsi politseinike võimalust saata 50 meetri raadiuses Bluetoothi kaudu sõnumeid kõikidele inimestele.

West Midlands ei ole kuskil kaugel Ameerikas, vaid siin samas Euroopas, Suurbritannias (täpsemalt Birminghamis), meile päris lähedal. Samas Euroopas, kus Youtube ja Facebook ei ole veel nii populaarsed ja igapäevaselt enesestmõistetavad nagu USA-s. Ja ometi pidas politsei neid piisavalt oluliseks ja suure potentsiaaliga keskkondadeks, kus tuleb varakult kohal olla.

Usun, et Eesti korravalvurid peaksid samuti sotsiaalvõrgustikes aktiivselt ja avatult esindatud olema, mitte pidama Facebooki, Orkutit ja YouTube'i laste ohutuks mängumaaks, kuhu neil asja pole. On küll asja! Ja kohe!

Peaaegu oleksin unustanud - see kõik ei nõua mitte mingeid otseseid kulutusi. Küll aga on vaja palju tahtmist, aega ja entusiasmi. Aga sellest meie politseis ju puudu pole, onju?

PS. Vaadake kindlasti ka West Midlandsi politsei kodulehel meediarubriiki - seal on lisaks pressiteadetele ka näiteks video- ja audiointervjuud, kampaaniad, selgitus, millega tegeleb pressiosakond, medialine, statistika jne. Ühesõnaga kõik see, mis peaks olema iga tõsiseltvõetava ettevõtte ja asutuse koduleheküljel.

Sarah Palini parimad hetked

5 3/4 minutit toredaid hetki Alaska kuberneri Sarah Palini teleesinemistest.
Eriti meeldis mulle vastus küsimusele Bushi doktriini kohta :).

Natuke nalja ehk üks võimalustest, kuidas vastata ajakirjaniku küsimusele

Ameerika kooli administratiivtöötajal (mitte õpetajal) on telereporteri küsimustele varuks ainult üks vastus. Ei, see ei ole "ei kommentaari", see on hoopis teine tase.
Video on siin või kliki pildil.

Sotsiaaltarkvara evolutsioon alates 1940

Life with Alacrity kirjutab sotsiaalse tarkvara evolutsioonist alates eelmise sajandi 40ndatest. Pilk suunatakse ka tulevikku ja järgmistele arengusuundadele.
Sissekanne on küll mitu aastat vana, aga ajaloolises mõttes ikka adekvaatne.

Kes otsida viitsib, leiab sarnaseid sotsiaaltarkvara evolutsiooni kirjeldavaid jutte ka mujalt. Viidatud Life with Alacrity on siin lihtsalt ühe näitena.

Muutusega nõus. Mina ka!

Raimo Ülavere kirjutab täna ÄP Online'i blogis kehakeelest ja varjatud sõnumitest, mida inimesed pidevalt välja saadavad ja kogevad.
Kena, et keegi on võtnud vaevaks sellised tavatõed, mis pahatihti ununema kipuvad, kirja panna. Eks see mõistmine ja ridade vahelt lugemine ole osa emotsionaalsest intelligentsusest, mida igaüks arendada saab.

Veelkord meediasuhete mõõtmisest

Jätkuks esmaspäeval ja eile kirjutatud suhtekorralduse mõõtmismõtetele lisan ka täna hommikul kaks võimalust, kuidas aru saada, kas pingutustest on kasu olnud.

Esiteks. Kui ettevõtte kõneisik(ud) kulutavad rohkem aega meediapäringutele vastamisele kui varasemal perioodil lugude ja teemade pakkumisele, siis on agentuur (või firma oma suhtekorraldaja) teinud kahtlemata head tööd.

Teiseks. Kui meediapäringud ei ole enam ainult ettevõtte- või tootespetsiifilised, vaid ajakirjanikke huvitab kõneisiku arvamus laiemas kontekstis (nt üldine majanduse olukord), siis on eesmärgile tükk maad lähemale jõutud.

Blogosfääri lisandus järjekordne poliitiku blogi

Tore on näha, et üha enam poliitikuid jõuab blogimise juurde. Eelnevates sissekannetes oleme rääkinud, miks peab poliitik blogima ning üheks oluliseks põhjuseks on kindlasti dialoogi loomine avalikkusega.

Värskeim uudis poliitikute blogimaastikult on Riigikogu Õiguskomisjoni liikme ja IRL-i kuuluva Tiina Oraste blogi: http://tiinaoraste.spaces.live.com

Jääme huviga ootama, kes on järgmine blogija :)

Veel suhtekorralduse mõõtmisest

Kirjutasime eile, et üks võimalusi meediakajastuse väärtuse mõõtmiseks on AVE.
See on ainult üks lähenemistest ja näitab väärtust rahas, mis kahtlemata huvitab iga äriettevõtet, kuid samas on veel mitmeid aspekte, mida tuleks ülevaatlikuma pildi saamiseks silmas pidada.

Meediakajastuse kasulikkust ja väärtust näitab sõnumi veenvus. Et auditooriumit veenda, peab sõnum

• olema vastuvõetav
• pälvima auditooriumi tähelepanu
• olema arusaadav
• olema usutav
• olema meeldejääv
• tekitama soovi tegutseda

Kommunikatsioonitegevuste mõõtmisel saabki lähtuda nendest aspektidest ja vaadata, kas ja kuidas sihtrühm sõnumi vastu võttis ning millised on hilisemad järeltegevused.

Alasti ettevõtjad Londoni tänavatel

Sir Richard Branson on iga uue ettevõtmise lansseerimise lävel väga raskes seisus, sest alati tuleb avalikkuse tähelepanu võita mõne uue trikiga. Ja see trikk peab olema palju parem kui eelmine. Peab tunnistama, et viimase trikiga ületati kenasti nii meedia kui tavakodaniku tähelepanulävi.

Näide LinkedIni kasulikkusest

LinkedIn ühendab professionaalseid inimesi, kes soovivad leida uusi ja kasulikke kontakte, suurendada oma teadmisi ja õppida teiste kogemustest.
Kogesin kaks nädalat tagasi, kuidas LinkedIn tõesti aitab, mitte ainult ei luba aidata. Nii nagu paljudes teisteski sotsiaalvõrgustikes, on ka LinkedIni kasutajatel võimalik liituda erinevate foorumitega, kus jagatakse infot ja vastatakse küsimustele. Mul oli vaja ühe ettekande jaoks saada infot PR 2.0 olukorra kohta Ungaris. Logisin LinkedIni ja leidsin ca kolme minutiga ühe Ungari suhtekorraldusprofessori, kellele saatsin kirja palvega jagada minuga infot Ungari suhtekorraldusturu kohta. Sain paari tunniga temalt vastuse ja tema enda PowerPointi esitluse just mind huvitaval teemal.
Sotsiaalsed võrgustikud toimivad!

Kuidas mõõta suhtekorralduse väärtust?

Oleme selle küsimusega Vare&Jaakkolas korduvalt kokku puutunud. Mõned kliendid on seda ise küsinud, aga paljudele oleme ise selgitanud, et suhtekorraldustegevusi, eriti just meediaga seotud tegevusi on võimalik mõõta. Vähe sellest – neid peabki mõõtma!

Kõikide suhtekorraldustegevuste ühise mõju arvutamise valemid on keerulised ja mõõtmine võrdlemisi mahukas tegevus. Meediaga seotud tegevuste puhul on olukord palju lihtsam. Kuna paljud kliendid hindavad kõige kõrgemalt (soovivad kõige rohkem) just meediasuhtlust, ilmunud artikleid, pressiteateid, intervjuusid ja fotoreportaaže, siis on neid ka kõige rohkem vaja mõõta. Samas ma ei tea, et Eestis oleks mõni agentuur, kes panustaks väga palju mõõtmisse ja hindamisse.

Oletame, et Postimehe kuuendal küljel ilmub 1/2 lk positiivne lugu. Kuidas hinnata sellise artikli väärtust? Muidugi, kommunikatsiooniagentuurid teatavad tavaliselt laia naeratusega, et tegemist on suure töövõiduga ja klient peab olema 110% rahul. Enamasti ongi, kuigi ta ei tea ikkagi täpselt, kui väärtuslik see siis ikkagi on tema jaoks. Näiteks mitmed USA PR-agentuurid kasutavad sellistel puhkudel AVE (Advertising Value Equivalent) valemit, kus võetakse aluseks konkreetse väljaande reklaamihinnakiri. Nii tuleks arvestada näitena võetud Postimehe loo puhul, et 1/2 lk suurune reklaam 6. küljel maksab 45 000 krooni ja korrutada see kindla koefitsendiga. Nt PRSA kasutab koefitsendina 2,5, mille järgi oleks ilmunud loo väärtus kliendi jaoks 45000x2,5=112500 krooni.

AVE kasutamise vastu räägib mitu aspekti, näiteks kas või see, et artiklis esitatud sõnum elab hoopis teisiti ja kauem kui reklaamis ning sõnumi mõju auditooriumile on hoopis erinev. Minu jaoks on kõige olulisem aga see, et heade meediasuhete eesmärk on sageli hoopis artiklite ärahoidmine. Kuidas aga mõõta midagi, mida ei ole näha? Sellistel puhkudel on AVE kasu täpselt null.

Jättes arvestamata kõik kõrvaltegevused ning soovides vastata kliendi konkreetsele küsimusele, kui väärtuslik on ilmunud artikkel, saab AVE aluseks võtta küll.