Maailm 2.0, Web 2.0 & PR 2.0

Al Core esines hiljuti Web 2.0 foorumil, kus rääkis oma ettekandes USA presidendivalimiste kampaania kontseptsiooni muutumisest, oma interneti TV-saidist Current.com ja paljust muust huvitavast.

DW valis parimad blogid

Deutsche Welle International Weblog Awards žürii valis välja maailma parimad blogid. Konkursil osalenud 8500 ajaveebist peeti esikoha vääriliseks Kuuba blogija Yoani Sanchez'i hispaaniakeelne ajaveeb Generación Y.
Selle blogi teeb eriliseks tõik, et autor Yoani ei saa sissekandeid ise teha, vaid peab eed saatma e-postiga Kuubalt välja oma sõpradel, kes need siis blogisse üles laevad. Sellest hoolimata on Generación Y väga populaarne ja autor suhtleb lugejaskonnaga aktiivselt.

Ettekanne seminaril Turunduse uued dimensioonid

Jaan Vare esines eile Tallinna Konverentside korraldatud seminaril Turunduse uued dimensioonid ja rääkis 45 minutit teemal Suhtekorraldus 2.0. Presentatsiooni saab vaadata siin.

Kuidas Twitter enda heaks tööle panna. Palju asjalikke võimalusi!

Twitterit külastab igas kuus pisut üle 2,5 miljoni inimese. Lisaks tuleb igas kuus 250 000 kuni 500 000 uut külastajat. See on 440% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Võrdluseks võib tuua Facebooki, millel on 41 miljonit külastust kuus.
Pea iga päev kirjutab mõni Twitterit kasutav arendaja programmi või teenuse, millega saab muuta mikroblogimist lahedamaks.

Nii näiteks aitab Twitt(url)y näha, milliseid lehekülgi Twitteri kommuunis kõige rohkem edasi saadetakse. Väga hea võimalus uurida, millised trendid Twitteri maailmas valitsevad ja mis Twitteri kasutajaid huvitab.

Favrd korjab kokku kõige lemmikumad tweetid. Jällegi hea abimees, kui tahad näha, mis on parjasti kuum.

TwitLinks korjab kokku Twitteri kommuuni tehnoloogiainimeste saadetud lingid. Kui tehnoloogia huvitab, siis see sait peaks kindlasti olema lemmikute all kirjas.

Twist analüüsib Twitteri kasutajate kirjutatud sõnade sagedust. Näiteks tipi otsingureale "war, peace" ja näed, et rohkem kirjutatakse sõjast kui rahust. Kui tahad otsida mitut sõna, siis eralda need omavahel komaga.

TwitScoop visualiseerib Twitteri kasutajate kirjutatud sõnu tag cloudi ehk sõnapilve kujul - mida populaarsem sõna, seda suuremalt näidatakse. Hea vaadata trende ja niisama aega surnuks lüüa.

TweetDeck on Adobe Air'i programm, millega saavad andunud Twitteri kasutajad kõige paremini jälgida Twitteri maailmas toimuvat. Kõige vajalikumad on grupeerimisvõimalused. Kui kommuunid on osa tööst, siis on TweetDeck põhiline töövahend.

Monitter on Twitteri otsingumootor. Korraga saab otsida kolme otsingusõna ja reastada need näiteks selle järgi, kui kaugel kasutajad sinust asuvad.

TweetLater'i abil on võimalik tweete varakult valmis teha ja siis need endale sobival ajal veebi saata. Uskumatult lahe vahend, kui oled usin ainult mõnikord, mitte kogu aeg. Või kui sul on ka elu väljaspool veebi.

TweetBeep on nagu väike agent, mis monitoorib tweete ja annab sulle teada, kui keegi mainib sind huvitavat teemat, näiteks sind või sinu ettevõtet või brändi. See peaks olema igas PR 2.0-i praktiseerivas firmas kõrvuti meedia- ja blogimonitooringuga.

OutTwit on Microsoft Outlooki vidin, millega saad tweete saata otse Outlookist. Peale kirjutamise on seal veel mitu väga head funktsiooni, nt monitoorimisvõimalus.

TwitterFeed ühendab blogi ja Twitteri. Nii, kui sa teed uue sissekande oma blogisse, ilmub see ka Twitterisse teistele kasutajale. Hoiab kokku aega ja närve.

TwitThis on nagu "Share This" või "Email This" nupp, ainult selle vahega, et huvitavaid linke saad nüüd saata Twitterisse. Tööpõhimõte: huvitava sissekande või lehekülje aadress muudetakse TinyURL-iks ja saadetakse Twitterisse. Kui tahad lisada omalt poolt veel mõne mõtte, siis see võimalus on ka olemas.

Twubble aitab neid, kes tunnevad muret oma onlain tuttavate vähesuse pärast. Twubble soovitab uusi tuttavaid, keda jälgida ja kellega suhelda.

TweetWheel ehk TwitterRatas näitab kenasti ära, kes on su sõbrad ja kes on omakorda nende sõbrad. Ja nii lõpmatuseni. Erinevaid TweetWheeli kloone on väga palju. Ühest oleme siingi kirjutanud.

DoesFollow on ülilihtne vahend, millega saab teada, keda mingi kasutaja jälgib. Sisesta lihtsalt kasutajanimed ja voila! ongi info olemas. 

FollowCost annab sulle teada, kui palju sind huvitav Twitteri kasutaja teateid saadab. Sisesta inimese nimi ja saadki kohe teada, kui kiiresti ta võib sulle närvidele käima hakata. Info minu kohta on siin :).

TwitterLocali abil saab otsida Twitteri kasutajaid asukoha järgi. Sind huvitab, kes blogib Tallinnas või Tartus? Või lähiümbruses? Sisesta linna nimi ja pane paika maksimaalne kaugus sellest punktist ja saadki teada, kui palju inimesi su lähedal tweetib.

TwitPic aitab sind, kui tahad kõigi Twitteri kasutajatega oma pilte jagada. Väga lihtne ja lahe asi!

SnapTweet annab su sõpradele teada, kui oled uusi pilte Flickrisse laadinud.

Lõpetuseks soovitus, kuidas näha Google'i otsingu abil, kes kasutab Twitterit ja kes mitte: tipi Google'i aknasse "Eesnimi Perekonnanimi" twitter ja kohe on näha, kas sind huvitab inimene on Twitteri kasutaja või elab ta alles minevikus.

Milliseid Twitteri lisasid kasutad sina? Kui nimekirjast jäi midagi huvitavat välja, siis lisa omalt poolt juurde.

Kohutava taustamuusikaga kodulehed

Veebilehel taustamuusika kasutamine on riskantne ja võib vale valiku korral peletada eemale nii mõnegi huvilise. Viimane ebameeldiv üllatus tuli MySpace`is ühe artisti kodulehe avades. Olin unustanud arvutile kõlarid külge ning tardusin ehmatuse peale, mille põhjustas kõlaritest röökiv hoogne muusika. MySpace`ist saan aru, kuna selle üks peamine eesmärk ongi muusikute promomine, kuid nõutuks teeb mõni ettevõtte koduleht, kus on arusaamatul põhjusel lisatud kole helilõik, mis ei sobi kokku ettevõtte põhiolemusega.

Ühed aktiivseimad helitausta kasutajad on rõivafirmad, kes müüvad elustiili, mille oluliseks osaks on ka muusika. Zara muusika käivitub esilehel koos uue kollektsiooni reklaamvideoga - kuskil pole vaigistamisnuppu. Aitab arvutil heli maha keeramine. Samas lubab rõivatootja Pepe Jeans veebikülalisel ise otsustada, kas kuulata muusikat või mitte. Pepe labeliga seotud artistid on kergesti menüüst leitavad ning soovi korral võib panna tööle nende raadiokanali värskemate hittidega.

Arutasin sama teemat reklaamibüroo Kala Ruudus loovjuhi Kent Rajuga, kes oli nii tore ja vastas mõnele temaatilisele küsimusele.

[Kommunikatsioon.com]: Kui palju sinu hinnangu kohaselt jälgitakse, kas ettevõtte veebilehel taustana kasutav helilõik läheb kokku ettevõtte üleüldise kontseptsiooniga (brändi keele, sõnumi jms)?

Kent Raju: Kui tegemist on vähegi tõsiseltvõetavama ettevõttega, siis mingil määral jälgitakse, aga sageli mitte piisavalt süvitsi. St brändini tegelikult ei jõuta, vaid piirdutakse valdkonnaga, á la voodite lehel on unelaul. See paneb küll valdkonna paika, aga mõistlik oleks sealt veel edasi astuda, et piltlikult öeldes eristada oma voodifirma unelaul tekifirma omast.

[Kommunikatsioon.com]: Kas sinu arvates tasub kasutada helitausta? Miks?

Kent Raju: Lihtne vastus oleks, et EI, sest heli lisamisega ei osata üldjuhul ettevaatlik olla. Parem vaikus kui kehv heli, sest inimesed on selle koha peale tegelikult väga tundlikud. Kole disain kannatatakse enne välja kui heli, mis end üha korrates veebis surfaja ajusid vasardab. Samas oskuslikul kasutamisel on see väga mõjus vahend inimese meeleolu juhtimiseks. Ka filmielamusest annab ju 80% heli.

[Kommunikatsioon.com]: Milline on kõige ebameeldivam helitausta kogemus veebist?

Kent Raju: Konkreetset näidet ei oska tuua, aga kindlasti enamus korduvaid (loopivaid), pinisevad MIDI-taustu, mis on läbimõtlematult lehele lisatud. Halvimal juhul puudub koguni heli vaigistamise nupp.

[Kommunikatsioon.com]: Milline kõige parem kogemus?

Kent Raju: Jälle ilma konkreetse näiteta, aga ütleks nii — parim helitaust on see, mida ei märka. Kui helitaust sulandub nii hästi veebi pakutava kogemuse ja brändi olemusega üheks, et seda tajutakse kui ühtset tervikut, ongi BINGO!

NB: Lugege kindlast ka Kala Ruudus blogi.

Fastcompany kirjutab kodulehtede helitaustade teemal ühe hea sissekande vot siin: http://www.fastcompany.com/blog/wendy-marx/brand-u-wendy-marx/careers-sound-personal-branding

Visualiseeri oma Twitteri kommuun

Mikroblogimise tööriist Twitter on kahtlemata geniaalne tööriist. Et saada aimu, milline näeb üks virtuaalne network välja, on võimalik seda visualiseerida nii (nagu pildilt näha) või naa.

Et midagi sarnast oma twitterkonna visualiseerimisel saavutada, kasuta Twitter Network browserit ja lihtsalt pane kirja enda Twitteri kasutajanimi. Või mistahes teise inimese kasutajanimi.

Loodud pildidl saad klikkida igale nimele ja nii kasvab pilt lõpmatuseni. Või peaaegu lõpmatuseni.

Õpetus, kuidas Twitterit promovahendina kasutada

Kristjan õpetab oma blogis, kuidas kasutada Twitterit enda (nt oma saidi) promomisel. Väga hea ja arusaadav õpetus. Kõigil PR 2.0 ja marketing 2.0 fännidel tasub kindlasti pilk peale visata ja oma twitterfeed luua.

Blogimise plaan ehk blogiplaan

Väike, aga kindel osa meie igapäevasest tööst on seotud klientide nõustamisega, kuidas blogi alustada või kuidas olemasolevat blogi paremaks muuta.
Oleme blogi loomisest juba kirjutanud, aga lähme konkreetsemaks ja paneme kirja tegevuste nimekirja, millest alustada.

1. Tutvu konkurentide blogidega.


2. tee endale selgeks tööandja blogimisreeglid. Kui neid pole loodud, siis pöördu kommunikatsiooni- või marketingijuhi poole. Kui sa neilt abi ei saa, küsi nõu personalijuhilt.


3. Mõtle välja blogi teemadering, mis huvitab sinu tööandja (potentsiaalseid) kliente.


4. Mõtle välja tabav ja meeldejääv nimi. Mõtle ka lühitutvustuse peale.


5. Kirjuta paraja pikkusega enesetutvustus, et sissekanded ei oleks anonüümsed.


6. Kui otsustad blogi täiendada koos kolleegidega, siis moodusta blogijate ring, pane paika graafik ja teemad. Kui autoreid on ainult paar, saab seda teha ka jooksvalt.


7. Otsusta, milliseid funktsioone tahad oma blogis kasutada.


8. Eelmise punkti põhjal otsusta, millist platvormi kasutama hakkad.


9. Vali kujundus. Kui esindad ettevõtet, siis tuleb enamus juhtudel juhinduda CVI-st.


10. Mõtle juba algusfaasis SEO (Search Engine Optimization)peale.


11. Kirjuta esimesed sissekanded


12. Pane paika promoplaan. Räägi see kindlasti läbi marketingijuhiga, kes annab sulle head nõu, kuidas oma blogi rahvamassidele efektiivselt tutvustada.


13. Registreeri blog olulistes bloginimekirjades ja -kataloogides


14. Vali välja parimad monitooringuvahendid

Järgmises postituses kirjutame, kuidas blogiga edasi minna.

Kas valida saab ainult klient?

Olen olnud nii kliendi kui teenusepakkuja poolel ja tean seetõttu üsna hästi mõlemat poolt.
Suhtekorraldusagentuuri valimisel pidasin silmas mitut aspekti ja mu nõudmised ei olnud arvatavasti lihtsamate killast. Nüüd, olles teenusepakkuja poolel, näen, mida oleks saanud agentuurid, kellega mina koostööd teinud olen, teisiti teha.

Ootused paika!
Esimene vastuolu, mida mina kogesin, oli ootuste erinevus. Erinevate projektide raames olid mul (ja minu tööandjatel) erinevad ootused. Mõnikord kõrgemad, mõnikord madalamad. Suhtlus käis enamasti nii, et mina seadsin ootused ("Tahan, et tulemused oleksid sellised ja sellised") ja agentuuri konsultant noogutas seepeale pead ("Selge. Teeme nii."). Võibolla ühe või kaks korda kuulsin ma nende vastuargumente ja arvamust, et seda või teist eesmärki pole võimalik saavutada. Võibolla. Kindel pole.

Kõlab nagu lihtne töö.

Paraku olid aga tulemused peaaegu iga projekti lõpus madalamad kui alguses seatud eesmärgid ja ootused.

Võttes sellest õppust, näeme nüüd oma agentuuris kõvasti vaeva, et enne tegevuste alustamist oleksid kliendi ja meie ootused paika pandud ja ühesugused. Reaalsed ootused. Siiani on see õnnestunud, kuigi mõnikord oleme seetõttu pidanud pikalt selgitama, et mõnda asja lihtsalt pole võimalik saavutada. (Nii näiteks küsis alles hiljuti meilt üks klient, kes tellis muuhulgas ka pressiteate, millal tema reklaam ilmub. Üks teine klient, kes on meediaäriga (aga mitte suhtekorralduse või ajakirjandusega) päris palju kokku puutunud, tahtis, et lubaksime talle konkreetseid kuupäevi, millal tema soovitud artiklid ilmuvad. Selgitasime ettevaatlikult, et tegemist ei ole reklaamartiklitega ega ka mitte reklaami ostmisega, vaid ajakirjanikes huvi tekitamisega, mille tulemusel kirjutavad ajakirjanikud ise lood valmis, annavad oma objektiivse hinnangu ja lisavad arvamuse. Maalisime ta silme ette ka pildi toimetuste tööst. Ta oli väga - väga!- ülatunud, et artiklite eest ei maksta ajakirjanikele ja et nende kindlat ilmumispäeva pole võimalik kaks-kolm kuud ette paika panna.)

Aktiivne pool
Teine vastuolu oli seotud (pro)aktiivsusega. Kliendina eeldasin, et mina kui ettevõtte esindaja olen proaktiivne ja avastan ise võimalusi ja vajadusi, kus agentuur mind aidata saab. Agentuurid olid sellega loomulikult nõus, sest nii oli neil kergem töötada ega pidanud liiga suurt vastutust võtma.

Praegu on meil aga mitmeid kliente, kes ootavad meilt väga suurt proaktiivsust, ilma et meil oleks piisavalt infot, mille põhjal proaktiivne olla. Oleme püüdnud seda erinevatel viisidel lahendada, kuid peab tunnistama, et olude sunnil pole see alati õnnestunud. Nii oleme näiteks kokku puutunud juhtumiga, kus soovitakse olla meedias positiivselt ja pidevalt esindatud, aga ei taheta ühtegi ajakirjanikku näha ega isegi mitte nende e-kirjadele vastata. Või olukord, kus klient eeldab, et kui palgatud on suhtekorraldusagentuur, siis saab juhtkond "lõpuks ometi tegeleda oluliste asjadega".

Töökorraldus
Kolmas aspekt puudutab töökorraldust. Osa ettevõtete suhtekorraldajaid vajab assistente, kes aitaksid neil koostada pressiteateid, neid laiali saata, kutsuda ajakirjanikke üritustele jne. Täiesti arusaadav, nagu ka see, et osa vajab äripartnereid, kellega arutada strateegiaid, panna paika pikaajalised eesmärgid, arutada tervikpilti, mitte ainult meediasuhtlust jne. Kui osapoolte ootused on erinevad, tuleb need paika sättida, et töö laabuks. Oluline on seda teha enne kliendisuhte algust, st juba esimestel kohtumistel, et kumbki pool ei peaks hiljem pettuma ja sõlmitud lepingut kahetsema.

Eetiline suhtekorraldus
Õigemini eetiline äri, eetiline ajakirjandus, eetiline suhtlus, eetiline sisekommunikatsioon. Olen korduvate näidete põhjal kinnitust saanud, et inimeste arusaam eetikast on erinev. Kas või kõige lihtsam näide - valetamine. Minu kogemuse põhjal on paljud juhid veendunud, et suhtekorraldus ei ole ega saagi aus olla. Kahetsusväärselt sage on arvamus, et tooteid, teenuseid, ettevõtteid ja töötajaid tuleks näidata parematena, kui need tegelikult on. Peetakse loomulikuks, et konkurente mustatakse vahendeid valimata. et partnerite soovidega ei arvestata. Küsitakse täiesti tõsise näoga, kuidas on võimalik, et ei ilmu ilma uudisväärtuseta uudis, kuigi ajakirjanikule on pakutud tass kohvi ja ostetud singivõileb. Sisekommunikatsioonis jäätakse paljud väga olulised asjad töötajatele selgitamata ja ollakse hiljem imestunud, miks on osa töötajate motivatsioon langenud.

Näen siin kahte lahendust:

• Selgitada kliendile, kuidas asjad käivad. Harida teda ja näidata erinevaid tulemusi lühikeses ning pikas perspektiivis. Kui see õnnestub, on üks natuke eetilisem firma maailmas juures. Kui ei õnnestu - nohh, siis on vähemalt proovitud.


• Loobuda kliendist juba enne lepingu sõlmimist, sest paraku on ettevõtte problemid ka agentuuri või suhtekorraldaja probleemid.

Kokkuvõttes

Kui

• klient on oma ebareaalsetes nõudmistes kinni,


• näeb suhtekorraldust kui ühekordset lühiajalist kampaaniat maine tõstmiseks,


• soovib tegutseda ebaeetiliselt,


• kasutab agentuuri kalli sekretäriteenusena,

siis on aeg hoolikalt kaaluda, kas ikka tasub lepinguga jätkata või on taibukam kliendist loobuda.
Muidugi on viisakas ja õige oma otsust ka põhjendada.

Milliseid Twitteri tööriistu kasutad?

TwiTip blogi ehk Twitter Tips for beginners tegi ära tänuväärse töö ja kogus internetist kokku Twitteri parimad tööriistad. Ülevaate saab nendest siin: http://www.twitip.com/what-twitter-tools-and-services-do-you-use/

Ise kasutan töölaual Twhirli, iPhone peal jookseb Fring, millel on ühe lisana Twitteri tugi (lisaks veel Skype, MSN ja kõik muud jutud). Kuid vaadates seda nimekirja, siis leidsin enda jaoks mitu uut proge, millega twiitimine veelgi kasulikumaks teha! :)

Twitteri abikäsi kriisiolukorras

Mikroblogimise tööriist või Web 2.0 telegraafteenus Twitter on jälle kasulikuks osutunud. Punane Rist (The Red Cross) kasutab seda kriisiolukordades nagu orkaan, pommiplahvatus või mõni muu kriitilise iseloomuga juhtum. Tweete ehk Twitteri lühisõnumeid saab saata SMS-iga ja kui sinu Twitteri kanalit jälgib hulk inimesi, jõuab kuni 140 tähemärgine sõnum kiirelt sihtrühmani. Proovisin Twitteri keskkonnas registreerida Eesti mobiilinumbrit, kuid kahjuks ei õnnestunud - kodulehel lubatakse sms-i ülemaaailselt. Proovige ehk teil õnnestub ja andke mulle ka teada! :)

Ligi kuu tagasi, kui USA-s möllas tornaado Ike, pani Punane Rist püsti Twitteri kanali, mille järgijad ("Twitter Followers") said iga väikese aja tagant infot tornaado liikumisuuna, tuule kiiruse või purustuste kohta. Tornaado ajal saadetud tweete saab näha siin: http://search.twitter.com/search?q=%23ike.

Kui varem sai kiireid uudiseid edastada sidusajakirjanikele telefoni, e-posti või sms-i teel, siis näiteks autoajakirjanike lisamisega autofirma Twitteri kontosse hoiate kokku väga palju vaeva. Kohe kui tuleb välja mõni uus proovisõiduauto või vaja edastada kiire kutse üritusele, piisab vaid tweetimisest. Loodan lähiajal kävitada ühe Twitteri lahenduse meediasuhtluse efektiivsemaks muutmiseks, kuid selle kohta infot juba lähiajal!

Allolevas videos räägib GM-i tegelane, kuidas ta Twitteri ettevõtte kasuks pööras.

Tõnis Kõiv rokib!

Kõik suhtekorraldajad korrutavad järelejätmatult ja jäärapäiselt, et negatiivsed uudised tuleb ise teatavaks teha, et jätta endast ausam ja parem ja korralikum mulje. Ja üldiselt ei võta neid õpetussõnu kuulda ükski firmajuht või poliitik. Paraku tean seda omast kogemusest väga hästi.
Aga Tõnis Kõiv rokib, sest tema oli mees, kes kirjutas ise ja esimesena oma blogis, et jäi kihutamisega vahele.
Postimees kirjutas sellest ja teised lehed kirjutasid sellest. Aga esimesena kirjutas Kõiv oma blogis.
Annaks jumal (valijad?) meile rohkem selliseid poliitikuid, kes ei jää iga kord küüsi närides vaikima, kui jalg pedaali liiga tugevasti pressib või kui veiniga lõunasöögilt autoroolis lahkutakse.

Blogide aeg on möödas! Wtf?

Tuhanded blogijad pahandasid eelmisel nädalal Paul Boutini artikli peale, milles ta teatab, et blogide aeg on möödas: "The blogosphere, once a freshwater oasis of folksy self-expression and clever thought, has been flooded by a tsunami of paid bilge," kirjutas Boutin ajakirjas Wired ilmunud artiklis.
Ragan Communications lahkab natuke pikemalt artiklit ja selle tagamaid ega unusta ka mainimast, et Boutin ise on nn tasuline blogija, kes teenib oma igapäevast leiba justnimelt blogimisega. kas Wiredi artikkel oli eneseiroonia, nali, tööõnnetus või osav trikk saada uusi lugejaid oma blogile?
Lõbus lugemine, kus on kindlasti ka oma tõetera sees. Iseküsimus, milline.

Meediakanalite usaldatavusest

Jätkuks eelmisele sissekandele paar sõna usaldatavusest.
Trükisõna ei valeta!
Kui midagi on ära trükitud, siis see on järelikult tõsi.
Mäletan oma lapsepõlvest selliseid ja sarnaseid klišeesid. Ja võibolla see oligi nii 20 aastat tagasi. Tolle aja mõjuisikud kirjutasid ajalehes ja rääkisid raadios või esinesid teles. Tänapäeva mõjuisikud on endiselt seal, aga lisaks on tekkinud veel täiesti uus grupp inimesi, kes ei usu enam traditsioonilist reklaami ega traditsioonilist meediat. Nende silmad ja kõrvad on suunatud omasuguste poole, kes võtavad sõna kanalites, mida nemad tarbivad. Nii usuvad paljud inimesed blogijaid rohkem kui televisiooni uudisteankrut, Youtube'i videod on lahedamad ja usutavamad kui dokfilmid ETV-s ja Wikipedia on kurvastavalt sageli võtnud üle kümnete kõrgelt haritud toimetajate raske tööga valminud entsüklopeediate rolli. Jättes kõrvale küsimuse, kas see on õige ja hea, tekib hoopis küsimus, millega teenivad oma usaldusväärsuse välja tänapäeva mõjuisikud?

Üks olulisemaid aspekte on kindlasti isiklik kogemus: tänapäeva mõjuisikud kirjutavad isiklikust kogemusest. Nad blogivad halvast teenindusest või kehvasti töötavast tehnikast ja sajad tuhanded usuvad neid, sest selle taga on konkreetne ja arusaadav kogemus. Kuid mitte mingit (positiivses mõttes) tsensuuri ehk toimetajat.

Mõjuisiku tutvusringkond on kõigile avatud ja teada - tal on konto nii Orkutis kui Facebookis, kust otsitakse usutavuse tõestamiseks ühiseid (või veel tuntumaid) tuttavaid.

Mõjuisik on leitav otsingumootoritest. Kui sind pole Google'is, siis sind pole olemas. Erinevad uuringud tõestavad üksmeelselt, et tarbijad usuvad otsingumootoreid kõikidest kanalitest kõige rohkem.

Meediast ja meedia tarbimisest nii ja naa

Meediatarbimine ja ajakasutus koos sellega on viimasel ajal kardinaaalselt muutunud. Seda kinnitavad mitmed uuringud ja küsitlused ja loomulikult ka isiklik kogemus.
Mida enam kättesaadavad on kommunikatsioonivahendid, seda rohkem tunde on ööpäevas. Pikalt on arvatud, et ööpäevas on 24 lühikest tundi, millest keskmiselt kolmandik (mõnel vähem, mõnel rohkem) kulub magamisele, paar tundi söömisele, kaheksa tundi töö tegemisele, millele lisandub tund või paar tööle minemisele, ülejäänud aeg suhtlemisele ja meediatarbimisele.
2006. a ilmunud Peeter Vihalemma artiklist Media use in Estonia (Nordicom Review, nr 27) näitab Vihalemm erinevatele TÜ ja EMOR-i uuringutele toetudes, et Interneti ja raadio tarbimine on alates 2000. aastast selgelt tõusnud. Raadiole kulutasid inimesed aastal 2004 isegi tund aega rohkem kui neli aastat varem! Samas on pisut langenud paberlehtede ja -ajakirjade lugemine ning televiisiori vaatamine.

Meenub üks Middletown Media Studies 2 uuring aastast 2005, kus leiti, et ameeriklased kulutavad 30% oma ärkvelolekuajast meediatarbimisele, sh vähemalt kolmandiku (mõnel päeval koguni 70%!) "meediaajast" televiisori vaatamisele. Omakorda kolmandik meediale kulutatud ajast tarbitakse korraga mitut meediumit.
Siia ma oma uitmõttega jõuda tahtsingi - üheaegne meediatarbimine on aastatega pidevalt kasvanud. Kui võtta näiteks minu tavaline meediatarbimishetk, siis jagan oma tähelepanu sageli korraga kolme-nelja kanali vahel: TV vaatamise ajal on mul sageli süles laptop, kust vaatan uudiseid ja filmiarvustust või loen e-posti ning mõnikord kuulavad lapsed teises toas raadiot (uudiste ajal teritan kõrvu ja kuulan tähelepanelikumalt). Kui peaks ka telefon helisema, siis lisandub veel telefonikõne, mille ajal ei katkesta ma ühegi meediumi jälgimist täielikult. Selline multitasking mitmekordistab ööpäevase tundide arvu üsna kiiresti. Olen kuulnud väiteid, et naised on multitaskingus osavamad kui mehed, kuid minu kogemus seda ei kinnita :).


Lõpetuseks üks graafik Edison Media Researchilt (2006), kus on näha, millised kanalid kannatavad kõige rohkem üha kasvava Interneti kasutamise pärast.