kolmapäev, 29. oktoober 2008

Euroopa PR-blogide Top 12

Blogisid on liiga palju ja nende seast endale vajaliku leidmine võtab palju aega. Aeg on raha ja omapoolse PR-blogide topiga üritan teie raha säästa. Tegemist on Ajakirja "Communication Director" avaldatud nimekirjaga, kus ajaveebid pole tähtsuse järjekorras. Nad on lihtsalt kõik head!

1) A PR Guy`s Musings
2) Brendan Cooper
3) Desirable Roasted Coffee
4) Geneva Communicators Blog
5) Media Coffee Blog (saksa keeles).
6) Mediations
7) Murphy`s Law
8) Nevillehobson.com
9) PR Studies
10) Public Relations in Ireland
11) Sixtysecondview
12) Trimedia Trend Blog



teisipäev, 28. oktoober 2008

Väärt PR-ajakirjandust Euroopast

EL-is antakse välja eriti head suhtekorraldusalast ajakirja Communications Director. Žurnaal ilmub kord kvartalis ja seda saab edukalt posti teel Eestisse tellida. Esimene proovinumber on esmatellijale tasuta. Tellimust saab vormistada ajakirja kodulehel. Nautige!






reede, 24. oktoober 2008

Kuidas vältida piinlikku PowerPoint presentatsiooni?

PowerPoint on "next big thing" peale koopamaalinguid, valgusvarju abil tehtud käekujundeid ja grafoprojektorit, kuid siiani on tunne, et PP presentatsiooni koostamisel keeratakse vint tihti üle. PP-esitlust koostama hakates tunnevad end kõik kunstnikena, kuid vähestel on asi käpas. Heas presentatsioonis pole clip art`i koledusi või kasutuid pilte, mida püütakse kasutada iga väiksemagi mõtte illustreerimiseks.

Mul on mitmeid sõpru, kes vihkavad PP-esitlusi, sest nende arvates oma jutu täienduseks slaidide näitamine kasutu tegevus - liiga mainstream. Nende meelest on hulga jõulisemhaarata kuulajaskond vaid oma jutuga :) Kahjuks saavad masside haldamist praktiseerida vaid üksikud elukutselised kõnelejad ja riigipead ning paljude väljapääsuks on PP-presentatsioon või hunnik loovust.

Fastcompany.com kirjeldab oma sissekandes ilmekalt, milliseid vigu ei tohi PP-esitluse koostamisel teha, millele peab rõhku panema ja kuidas hoida esitluse jälgimisel ära auditooriumi ahastusoigeid.

Noppisin enda jaoks paar õpetust:

1) Ära näe piltide ja illustratiivse materjali lisamisega liiga palju vaeva. Kui sinu ettevõtte põhitööks pole graafiline disain, siis unusta need liigsed clip art`i pildid ja veebist leitud tasuta fotopankade illustratsioonid, sest neid on enne sind kasutatud tuhandetes esitlustes ja igal korral oli see läbikukkumine. Tulemuseks on järjekordne maitselagedus - "mõtle globaalselt" illustreeritakse suure maakeraga või "lahenduse leidmine" Einsteini ja õunaga.

2) Mõtle, kas saaksid oma verbaalselt poolt toetada muu kui PP-esitlusega? Fastcompany.com tõi näiteks elektriliste tööriistade valmistaja, kes viimasel hetkel loobus oma presentatsioonist. Ta pani auditooriumi ette lauale kaks trelli - üks enda firma ja teine konkurendi oma. Esitluse ajal hakkas ta mõlemaid trelle osadeks lammutama, et tõestada enda toote üleolekut. Lahendus töötas ning pealtvaatajad olid vaimustunud.

Näiteid headest presentatsioonidest leiate siit: http://www.madetostick.com/resources/




teisipäev, 21. oktoober 2008

10 põhjust, miks peab poliitik blogima

Loic Le Meur toob oma blogis välja 10 põhjust, miks poliitikud peaksid looma blogi ja seda regulaarselt täitma. Le Meuri sõnul on lihtinimesel väga keeruline leida võimalust kõnelda poliitikuga, anda talle tagasisidet, kuid blogide kaudu saab selle võimaluse osaks. Blogis jätab poliitik lahtiseid küsimusi, võimalusi kommenteerida ja anda tagasisidet. Blogikommentaarid on dialoogi alustamiseks ideaalne koht ning olen kindel, et tänapäeva poliitikute blogid pole ühesuunaline kommunikatsioon, vaid kommentaaridele vastamisele pühendatakse aega.

1) Blogiga jõuab vajaliku auditooriumini.

2) Blogi loob ja hoiab dialoogi.

3) Blogi on väga hea tagasiside kanal.

4) Blogi võimaldab suhelda huvigruppidega kodusemas võtmes.

5) Blogi aitab valijaid ja oma auditooriumi paremini tundma õppima.


Ülejäänud põhjuseid ja nende täpseid seletusi lugege juba Loic Le Meuri blogist!



esmaspäev, 20. oktoober 2008

Anname sellele agentuurile kinga!

Majanduslangus koos tuju- ja motivatsioonilangusega toob kaasa kulude kärpimise. Sellises täiesti loomulikus ja normaalses olukorras vaadatakse üle kõik kulud, sh ennekõike need kulud, mis ei genereeri otsest tulu. Marketingi- ja PR-osakonnad on esimesed, mis juhtidele meelde tulevad, sest seal töötavad inimesed, kes ei tegele otseselt müügiga. Lühikeses perspektiivis vaadates võib jääda mulje, et neis osakondades töötavad inimesed ainult kulutavad niigi vähest raha. Kui majasisese kommunikatsiooni- ja marketingi juhi arvelt juba on kokku hoitud ning kasutatud on agentuure, on esimene mõte: "Anname sellele agentuurile kinga!".

Oletades, et ettevõttele osutab teenuseid PR-agentuur kuutasu põhimõttel ning sellele kulutatakse 50 000 krooni kuus, on kokkuhoid aastas üle poole miljoni. Täiesti arvestatav summa nii keskmisele kui suurele ettevõttele.
Kas see kokkuhoid tasub ära, st kas suhtekorraldustoe kaotus on vähem olulisem kui kokku hoitud raha?

Reklaamiagentuuri arvelt kokkuhoitud raha tähendab üldiselt tegemata jäänud kampaaniaid või nn säästukampaaniaid, mis ei täida oma eesmärki loodetud viisil.
Suhtekorralduses on olukord mõnevõrra teine, sest agentuuri ei võeta reeglina ainult kampaaniate läbiviimiseks, vaid avalike suhete koordineerimiseks, majasisese kommunikatsioonijuhi toetamiseks ja teisteks sarnasteks ülesanneteks. See tähendab plaanide koostamist ja täitmist, strateegiate väljatöötamist, monitoorimist, andmebaaside loomist ja haldamist, ajakirjanike ja blogijatega suhtlemist, pressiteadete kirjutamist, huvitavate teemade pakkumist meediale ja blogijatele, artiklite kirjutamist, intervjuude korraldamist jne jne. Loetelu võiks veelgi jätkata.
Kui see kõik ära jätta, siis ei juhtu järgmisel hommikul mitte midagi hirmsat - elu läheb edasi ja kliendid ostavad kaupu vastavalt oma võimalustele. Pikemas perspektiivis ja keerulisemates olukordades võib tulemus osutuda ebameeldivaks üllatuseks.

Kui meediat ei monitoorita, jäävad paljud olulised uudised reageeringuta. Jällegi - kohe ei juhtu sellest midagi. Kui aga ajakirjanikud näevad, et ühest ettevõttest enam kommentaare ei saa, et see firma (ja tema kõneisikud) ei soovi enam pildis olla, pöördutakse konkurentide poole. Tulemus - väheneb SOV, kannatab maine ja, uskuge või mitte, kahaneb müük.

Kui seatud plaane ja loodud strateegiat ei järgita (aga kuidas seda teha, kui pole agentuuri?), muutub suhtekorraldus ehk suhted avalikkusega teisejärguliseks ja kontrollimatuks. Kunagi (põhjendatult) oluliseks peetud suunad ja tegevused unustatakse. Tulemus - paljud asjad jäävad tegemata ja palju asju tehakse pinnapealselt. Jällegi kannatab nii maine kui müük.

Kui pressiteateid kirjutab pärast agentuurist loobumist sekretär, müügiosakonna assistent (kui ta pole veel vallandatud) või mõni müügimees ise, võib tulemust oodata juba kiiresti. Teated jäävad avaldamata, ajakirjanikes ei teki enam huvi, sest info, mida neile saadetakse on puhas tootereklaam, mitte lokaalset ja laiemat avalikkust huvitav kasulik info. Kannatavad maine, müük ja teate kirjutanud inimene.

Intervjuusid ja kommentaare annavad ettevõtte juhid post-agentuuri ajastul nii, nagu neile meeldib või kuidas tuju on, mitte nii, nagu oleks kasulik nende ettevõtmisele. Muidugi, nad ei tee seda pahatahtlikkusest või hoolimatusest, vaid oskamatusest ja kogenematusest. Tulemus - ettevõttest välja läinud sõnumid ei ei vasta ootustele ega aita saavutada seatud (äri)eesmärke. Lisaks mainele ja müügile kannatab ka juht, kes intervjuu või kommentaari andis.

Kui tegemata jäänud tegevuste tulemus kätte jõuab ja juhid seda endale teadvustavad, on juba päris raske midagi muuta. Tegelikult lausa nii raske, et peab hakkama plaane uuesti paika panema, eesmärke seadma ja sõnumeid vormima. Suure tõenäosusega kaasatakse selleks agentuur ja kõik algab otsast peale.
Pausi ajal on aga kaotatud kõik senised võidud, viga on tehtud imagole ja seeläbi ka müügile ja ärikasumile. See aga on oluliselt suurem kulu, kui säästetud pool miljonit krooni. Sest agentuur, ükskõik kui hea see ka on, ei suuda kohe imet teha ja näiteks aasta jooksul ignoreeritud plaane kuu ajaga täide viia.

Soovitan väga põhjalikult kaaluda, kas suhtekorraldus on asi, mida ettevõte lubab endale ainult headel aegadel ja selle pärast, et konkurendid teevad samuti, või on see osa strateegilisest juhtimisest, mille eesmärk on tõsta turuosa, käivet ja kasumit. Kõige otstarbekam on kaaluda ja otsutada koos agentuuriga. Kui palgatud on professionaalne agentuur, siis ei tasu karta, et kõike näidatakse mustades värvides ja hirmus kaotada klient. Professionaalne agentuur selgitab võimalikke tagajärgi ja näitab kliendile parimaid võimalikke alternatiive.
Vastukaaluks eelnevale jutule olen täiesti nõus, et on olukordi, kus kõiki kulusid tuleb kärpida miinimumini ja loobuda kõigest, mis ei too kohe ja kiiresti raha sisse. Sellised olukorrad on aga tõesti harvad ega taba reeglina suuri ettevõtteid, mida juhitakse eesmärgipäraselt ja mille areng on plaanitud jätkusuutlikult.




Intranettide blog

Eelmisel nädalal kohtusin ühe keskmise suurusega firma juhigaja jutuks tuli sisekommunikatsioon ja ettevõtte sisevõrk. Vahetasime mõtteid sisekommi olulisusest ja olime ühel nõul, et teatavaid tegevusi on vaja teha. Uurisin ka intraneti kohta - kas see on olemas, milleks seda kasutatakse ja kes seda kasutavad. Pean tunnistama, et vastus üllatas mind: "Meil on küll intranet, aga me kasuta seda. Ma isegi ei tea, mis seal on, pole olnud aega vaadata ka."

Mida selle peale ikka kosta.
Võtsime plaani sisekommunikatsioonitegevused ja intraneti sisu arendamise.

Sisekommunikatsiooni abimees Intranet on paljude firmade jaoks veel avastamata või avastatud, aga kasutamata, sest selle olulisust ei taheta mõista. Või pole juhtidel lihtsalt aega sellega tegeleda.
Intranet blog kirjutab, kuidas ja milleks Intranetti kasutada ning kuidas sellest kõige suuremat tulu kasvab. Mõtete kogumiseks hea koht.




Kaelkirjaku seiklused

Leidsin ühe off-topic blogi, mis köitis hea idee ja lahendusega, elurõõmu ja kenade fotodega. Ei mingit virisemist, ainult puhas elurõõm. Kui suudan välja mõelda, kuidas mu N95 pilte ja tekste automaagiliselt blogisse saadab, teen ka ise katset mõne toreda fotoblogiga.
Vaadake ise järgi, et Ikea of Kadriorg rokib.



Tarkvara on süüdi? No mida veel...




Villu Päärt on Novaatoris eestindanud loo pealkirjaga "Kas finantskriisis on süüdi tarkvara?".
Õnneks on teadjamad kursis tõsiasjaga, et kui artikli pealkiri on küsimus, siis on vastus Ei :). Ja antud juhul nii ongi. Kust see tarkvara, mis ootamatult kõiges süüdi jäi, alguse sai autori meelest? Ise tekkis või? Jumal tegi?
Pigem vist ikka analüütikud ja progejad koos mõtlesid välja ja panid kirja. Muidu on ju sama, kui pealkirjastada liiklusavariist rääkiv uudis "Kas avarii põhjustas auto?". Vastus on ikka sama nagu alati küsimusega pealkirjade puhul.




OneNote'i trikid ja nipid

Kasutan kõikide oma märkmete tegemiseks Microsoft OneNote'i. Sain selle harjumuse Microsoftis töötades ja tunnistan ka nüüd, pärast MS-ist lahkumist, et OneNote on üks ütlemta kasulik abimees, ilma milleta ei oskaks ma ühelgi koosolekul viibida ega suudaks oma asju korralikult ja efektiivselt planeerida.
OneNote liideti Occife'iga minu teada eelmises versioonis (2003) ja on nüüd, uues Office'is veel parem kui vare. Kõlab nagu reklaam, aga tegelikult on ei ole, sest programm on lihtsalt nii hea, et väärib iga kiidusõna.
Kuna võimalusin on seal palju, on palju blogid pühendunud OneNote'i võimaluste tutvustamisele. Mina olen päris palju huvitavat leidnud ühe OneNote'i arendaja Jeff Cardoni blogist. Kel OneNote olemas, soovitan kindlasti pilgu peale heita.




laupäev, 18. oktoober 2008

Töötajate areng firmas - kõik ühel pildil

Hanno Hal Koolitusest juhtis mu tähelepanu ühele graafikule (pdf-vormingus), mis näitab kenasti, kuidas töötaja ettevõttes areneb ja kuidas ettevõte töötajat arendama peaks.
Järgnev pilt kõlbab ka lauamänguks :). Eriti PR ja HR osakondades.






reede, 17. oktoober 2008

Koosta enda sõnapilv

Aadressil wordle.net on huvitav netiteenus, millega saab suvalisest tekstist koostada sõnapilve. Wordle genereerib sinu poolt sisestatud tekstist kenasti kujundatud (kujundust saab ka ise muuta) tekstipilve, mida saab pookida oma veebi, blogi külge - printida kasvõi teesärgile või visiitkaardile.

Hommikune täiendus: Montoni blogi autor Helen on loonud Montonile kena tiimipilve. Ilus!







Twitteri eksperiment USA presidendivalimistel

Kiirelt populaarsust koguv mikroblogilahendus Twitter jooksutab alates septembri lõpust USA presidendivalimiste ajal kodulehte, kus saab edastada teemakohaseid kuni 140 tähemärgiseid tekstijuppe. Twitter analüüsib sisestatud ja toimetamata tekste pidevalt, et välja selgitada sõnumineerijate meelsust presidendivalimiste, kandidaatide ja muu osas.
Iga minut filtreeritakse sadu sõnumeid, millega Twitteri meekond tahab luua 2008. aasta USA presidendivalimistele uudset avaliku arvamuse keskkonda. Kuumemad ja enimkasutatud sõnad kuvatakse ära kodulehe päises ning pidevat Live Twittimist on võimalik ise oma silmaga kaeda. Et süda paari esimese sõnumi jälgimisega pahaks ei läheks, on Twitter pannud saidile pausi nupu, millega saab teateid oma suva järgi seisma panna ja juurde lasta.
Twitter 




neljapäev, 16. oktoober 2008

PR-mehe nipid ehk kuidas normaalselt käituda

Rafe Needleman jagab oma blogis Pro PR Tips nõuandeid suhtekorraldajatele.
Tip #48 tõi mulle meelde ühe konverentsi, kus esineja kasutas konverentsikorradaja H.S-i sülearvutit. Keset (täitsa head) esitlust võisid kõik osalejad, keda oli umbes 150, saada osa H.S-i tuttava MSN-i teatest (tsiteerin mälu järgi): "Sorri, et olen ignoreerinud. Olen pikalt Eestist ära olnud." Järgmine teade oli pisut intiimsemat laadi ja jääb siinkohal kirja panemata. Umbes 30 sekundiks valitses täielik vaikus, siis oli kosta esimesi naerupahvakuid ja seejärel naeris juba enamus saalist.
Põhimõtteliselt tore vahepala ühele kuivale konverentsile. Kui see seik välja jätta, et H.S läks näost punaseks ja tormas lavale esineja läptopi kallale, katkestas esitluse, sulges MSN-i ja püüdis värisevate kätega esitlust uuesti suurele ekraanile manada. Tubli 6-7 minutit kulus kogu selle jama peale.
Ühesõnaga - lugege Rafe'i näpunäiteid.



esmaspäev, 13. oktoober 2008

Ära parem blogi!



Maailma sajad miljonid ja Eesti tuhanded blogid kopeerivad üksteist väga sageli - lausa segavalt sageli. Nii segavalt, et paljud blogijad võiksid enne uue blogi alustamist või järjekordse sisutühja sissekande tegemist hetkeks mõelda, miks nad seda teevad (eesmärk), kes peaks neid lugeda tahtma ja viitsima (sihtgrupp) ja millest nad seal kirjutavad (sõnum).
Ei ole suurt vahet, kui sada teismelist kirjutab sarnasest maailmavalust segavalt sarnaselt või seitse tehnoloogiaentusiasti kirjeldab, kuidas neile meeldib mõni uus programm või teenus. Vahe tuleb siis, kui blogitakse kellegi teise raha eest ja kellegi teise kasumi nimel. Ja just sellised on korporatiivblogid, mis kopeerivad üksteist peaaegu samal viisil ja määral nagu eraisikute blogid.
Kas tänapäeva maailmas, kus brände on rohkem kui kunagi varem; kus võitlus erakordsuse ja meeldejäävuse pärast võtab aina uusi mõõtmeid; kus tarbijate muutuvate eelistuste pärast võideldakse iga tund ja minut - kas sellises maailmas tasub riskida keskpärase blogi loomisega, millest ei võida mitte keegi?
Panin kokku väikse (ja kindlasti mitte lõpliku) loetelu asjadest, millele mõelda enne korporatiivblogi loomist.

Tutvu olukorraga
Ajalugu tunneb küllalt blogijaid, kes alustavad oma ettevõtte blogiga ainuüksi sellepärast, et nad on lugenud mõnest äriajakirjast või kuulnud raadiost, et blogi loomine on kasulik ja vajalik. Nobedamad haaravad selle peale klaviatuuri järgi ja registreerivad Bloggeris konto ning kirjutavad esimese "tere maailm" sisskande. Hoitagu oma hobuseid ja uuritagu pisut olukorda blogosfääris: millega ja kuidas tegelevad konkurendid ja partnerid blogosfääris; kas sarnaseid blogisid on juba olemas jne.

Oled sa ikka kindel?
Olles blogide kireva maailmaga vähemalt kuu aega tutvunud, on pilt palju selgem ja nüüd tasub mõelda, kas on üldse soovi ja viitsimist sellise asjaga jännata? Sest otsest ja kiiret kasu pole ju blogist oodata - kui usinalt ka kommunikatsioonispetsialist või valdkonna juht (või marketingispetsialist või sekretär) ei blogi, müük sellest 50% ei tõuse. Ei esimesel ega ka mitte kolmandal kuul.

Sinu tooted huvitavad ainult sind
Kõige kergem ja õigem tundub olevat kirjutada oma toodetest. Aga blogimine ei ole reeglina tootemarketing traditsioonilisel viisil, kus loetletakse häid omadusi. Paraku on nii, et blogikülastajat ei huvita tooted ja nad ei taha lugeda sellet, et uus maasikalõhnaline seep lõhnab veelgi rohkem maasikate järgi ja peseb 10% puhtamaks kui eelmine maasikalõhnaline seep. Kirjutatagu parem sihtgrupi probleemidest ja rõõmudest, mis tekitavad konversatsiooni, mitte oma igavatest toodetest.

Pimp your blog
Ma olen arvamusel, et bloginduses on sisu olulisem kui välimus, aga see ei tähenda kindlasti seda, et blogi kujundus tohiks piirduda lihtsalt tekstiga valgel taustal. Vaata natuke blogimaailmas ringi, uuri, milliseid lahedaid vidinaid on olemas, võta need kasutusele, katseta ja uuri, millised töötavad ja millised ei tööta. Alustada võib näiteks Technorati TOP 100 nimekirjast või Wikio sarnasest edetabelist.

Ole aus!
Korporatiivblogi ei ole koht, kus varjata enda identiteeti või esitada seda poolikult. Autori isik ja tööandja olgu selgelt välja toodud ja võimalikult põhjalikult lahti kirjutatud. Kui on piisavalt julgust ja tahtmist blogida, siis olgu ka oidu näidata oma isikut ning selgitada, miks just seda blogi peetakse.

Järgmisel nädalal järgmised nõuanded.



reede, 10. oktoober 2008

Konversatsiooni lill

Brian Solis on hakkama saanud laheda pildiga tänapäeva konversatsioonist:






Miks ajakirjanikud vajavad PR-inimesi

Jon Greer bnetist on WSJ ajakirjaniku Steve Yoderi põhjal kokku pannud nimekirja põhjustest, miks on ajakirjanikel vaja suhtekorraldajaid. Nimekiri on küll selle aasta kevadest, aga endiselt huvitav.





Kuidas kommunikeerida majanduslangust firma sees

Börsid langevad ja sulguvad, pangad lähevad pankrotti ja töötute armee kasvab iga tunniga. Kui kord on juba koondamistega algust tehtud, kasvab paanika kõikides töötajates - kuidas mõjutab aktsiaturgude käitumine mind, keda koondatakse järgmisena, milliste põhjendustega vallandatakse järgmised töötajad. Need küsimused on töötajate peades ja nendele küsimustele ootavad nad vastuseid.

Mida peaks suhtekorraldaja, kes vastutab ka sisekommunikatsiooni eest, tegema sellises olukorras?

Kindlasti peaks suhtekorraldaja julgustama juhte, et nad selgitaksid töötajatele olukorda enne, kui paanika kasvab üle pea. Ja paanika kasvab kõige kiiremini siis, kui küsimustele ei saada vastuseid ning tekib hirm teadmatuse ees. Üks võimalustest on kokku kutsuda asutuse üldkoosolek, selgitada paari sõnaga majanduslangusest tingitud olukorda ja vastata töötajate küsimustele.
Kui üldkoosolekuks pole aega või võimalust, siis on just praegu hea võimalus teha asutuse juhiga lühike veebivideo või intervjuu. Kui ettevõttel on oma intranet, siis on podcasti, intervjuu või blogisissekande paigutamine just sinna väga asjakohane. Täiesti asjakohane on luua ühele konkreetsele teemale pühendatud blogi. Kui majanduslangus on läbi ja äri läheb jälle ülesmäge, võib kriisiblogi kustutada. Töötajatel tekib kiiresti harjumus otsida värskeimat infot intranetist ja nii ei teki ka kuulujutte.

Ükskõik, kuidas infot jagada, on praeguses olukorras esmatähtis, et juhid või suhtekorraldaja ei tekitaks omalt poolt lisapaanikat. Täpselt sama oluline on ka, et asju ei näidataks paramatena kui nad on. Muidugi, tubli annust entusiasimi ja positiivsust on alati abiks, aga sellega ei tohi üle pingutada. Karta ei tasu, sest töötajad langetavad õigeid otsuseid ja tegutsevad õigesti, kui neil on õige informatsioon.

Väike kavalus kulub siingi ära. Kindlasti tasub töötajatelt küsida, kuidas kulusid kärpida ja alles siis neid kärpima asuda. Kui töötajad leiavad ühiselt, et mõnest hüvest võib loobuda, ei reageeri nad sellele nii valulikult. Soovitused võib koku koguda järjekordse ajutise intraneti blogiga, küsitlusega või just seks tarbeks loodud meili-ailiasega. Lisaks kommunikatsioonijuhile ja tegevjuhtkonnale tasub kaasata ka personaliosakond, kes saab oma kompetentsiga kindlasti kaasa aidata.




neljapäev, 9. oktoober 2008

Kuidas ma operaatorit vahetasin ehk kommunikatsioon ei ole ainult artiklid ajalehes ja intervjuu raadios

Veidi vähem kui kuu aega tagasi otsustasin, et vahetan oma mobiilioperaatorit. Olin olnud ühe ja sama operaatori klient täpselt kümme aastat, kuigi minu telefoninumbri omanikud olid vahetunud - alguses oli number minu nimel, hiljem erinevate firmade nimel.

Helistasin oma operaatorile ja ütlesin, et soovin oma numbri kanda oma firma nimele ja tahtsin teada, kas ja millised soodustused mulle kui pikaajalisele kliendile kehtivad. Sain väga kiire ja resoluutse vastuse, et mulle ei kehti ühtegi soodustust, vaid hinnakiri, millega võin tutvuda nende veebis. Tegin suured silmad ja täpsustasin igaks juhuks veelkord üle: "Olen olnud teie klient kümme aastat, tarbinud igas kuus vähemalt kahe tuhande krooni eest erinevaid mobiiliteenuseid, maksnud kõik arved alati õigeaegselt ära ja olnud muidu tubli klient ning nüüd ei paku te mulle ühtegi soodustust, kui ma soovin vahetada lihtsalt numbri omanikku?"
"Jah," kõlas täiesti rahulik ja enensestmõistetav vastus.

Pisaraid ma valama ei hakanud, vaid helistasin konkureerivale operaatorile ja ütlesin, et soovin numbri üle tuuaja nendega liituda. Kõik käis lihtsalt ja libedalt - mulle saadeti paberid, millele ma alla kirjutasin ja tagasi saatsin ning jäin ootama numbriliikuvuse jõustumist. Eelmisel nädalal helises mu telefon ja teisel pool sooviti rääkida operaatorivahetusest: "Näen, et plaanite operaatorit vahetada. Miks te seda teete?" Selgitasin, et olen solvunud, kuna pidasin ennast pikaaegseks kliendiks, kes vääriks kasvõi kõige pisemat soodustust. Vastasin ausalt kõikidele lisaküsimustele (kaua olen klient olnud (kas helistaja ise ei näinud seda?!?!?), miks ikka ära lähen, kas mulle ei meeldinud midagi jne) ning kuulsin ca 5-minutilise kõne lõpetuseks, et.......nii ongi ja mulle ei ole võimalik pakkuda mitte mingeid soodustusi.

Selline suhtumine, mis vaevalt erakordne oli, tekitas mitmeid küsimusi:
* miks ei teinud viimane helistaja (tema ülesanne oli arvatavasti infot koguda ja mind võimalusel lahkumast hoida) kodutööd ega uurinud, kui kaua ma olen klient olnud, mida ma olen eelmise teenindajaga rääkinud?
* miks ei pakkunud ta mulle kui pikaaegsele kliendile kasvõi kõige tühisemat soodustust, et jätta mulle natukenegi paremat muljet oma tööandjast?
* miks ei provinud ta mind ümber veenda, et jääksin nende kliendiks? Ma ei usu, et olen olnud halb klient, pigem ikka päris kasulik ja väga korraliku maksedistsipliinuga.

Just nii jäädaksegi ilma pikaajalistest ja lojaalsetest klientidest, kes räägivad sellest hiljem kõikidele oma tuttavatele ja kirjutavad oma blogis.



Blogid ja blogijad kokku loetud

Technorati on jälle hakkama saanud ülevaatliku materjaliga State of the Blogosphere 2008, kust saab muu huvitava hulgas teada, et maailmas on 184 miljonit blogijat ning 346 miljonit blogide lugejat. Ülemaailmse blogosfääri suurusest annab aimu ka järgnev Technorati graafik:


Pea miljon postitust ööpäevas on muljetavaldav ja võib julgelt nõus olla, et blogid on uus meedium, kus elav sõnum on vähemalt sama oluline kui mainstream meedias trükitav ja edastatav. Olulisust tõstab seegi, et comScore Mediametrixi värskete andmete põhjal on TOP 10 meelelahutuslehtedest koguni neli blogid. Huvitavamatest faktidest võib välja tuua, et USA-s blogivad naised ja mehed enamvähem võrdselt (mehed - 57%), Euroopas on blogindus aga rohkem meeste pärusmaa (73%). Nii Euroopas kui USA-s on kõige rohkem blogijaid vanuses 35+. Sellega saab ka kummutatud müüt sellest, et blogivad ainult noored. Tegelikult on olukord peaaegu vastupidine! Ma ei ole kuulnud, et Eestis elaks keegi blogimisest ära, aga mujal maailmas, kus keeleoskajate hulk ei piira reklaamivõimalusi, on blogimine sageli ka elatusallikas. Technorati uuringust selgub, et pooltes blogides kuvatakse reklaame ning keskmine aastane sissetulek on 200 dollarit ehk pisut rohkem kui 2000 krooni. Mitte just palju, aga arvestades keskmist kulutust oma blogile (kuni 80 dollarit), on see siiski päris hea tulemus. Euroopa keskmist unikaalsete külastajate arvu (24 000) jäädaksegi Eestis igatsema, aga eks see ole paratamatus, millega ei peagi võitlema.




kolmapäev, 8. oktoober 2008

Sotsiaalne meedia ON oluline. Eriti firmadele

Jutud sellest, et sotsiaalne meedia ja sotsiaalsed võrgustikud on ainult eraisikutele, ei vasta juba ammu enam tõele. Tõde on see, et 60% ameeriklastest suhtleb ettevõtetega sotsiaalse meedia vahendusel (2008 Cone Business in Social Media Study). Järgmised numbrid toetavad seda arvamust veelgi: 93% ameerklastest usub, et ettevõte peaks tegelema sotsiaalse meediaga 85% tahab, et firmad suhtleks oma klientidega sotsiaalmeedia vahendusel 43% arvab, et ettevõtted peaksid nende probleeme lahendama sotsiaalmeedia vahendusel. Eesti kontekstis üsna mõtlemapanevad numbrid, sest siin on ikka väga vähe firmasid, mis peaksid blogiisd, wikisid, Facebooki või Orkut vmt sotsiaalvõrgustikke olulisteks kohtadeks, kus tarbijatega kohtuda ja kus neile oma teenuseid tutvustada. Muide, Kanada teeb numbrite osas USA-le isegiära: 85% veebikasutajatest külastab sotsiaalvõrgustike saite, kusjuures üks inimene veedab ühel saidil keskmiselt 6 tundi kuus (comScore Media Metrix); 63% veebikasutajatest külastab vähemalt ühte blogi; 94% veebikasutajatest kasutab otsingumoototreid ja otsib igas kuus vähemalt 33 korda. ZincResearch andmetel on 90% 18-34-aastastest kanadalastest Facebookis. Kindlalt ei tea väita, aga kahtlustan, et tegemist on maailma kõige Facebooki-sõbralikuma rahvaga.




Intranet 2.0 motiveerib ja ühendab töötajaid

Intranetblog kirjutas mõni aeg tagasi laheda loo sellest, kuidas British Telecom avastas ühel hetkel, et nende 4000 töötajat on avanud Facebookis konto ja koondunud BT kommuuni. Oma vabast ajast ja täiesti vabatahtlikult. BT töötajad suhtlesid (ja suhtlevad siiani) omavahel Facebookis ja arutasid kõige muu kõrval ka BT-d puudutavaid (töö)asju.
Ja BT ise oli sellest täiesti eemale jäänud.
Nii ei jäänudki BT-l muud üle kui avada oma sotsiaalvõrk myBT, kus töötajad saavad omavahel suhelda. Tööle võeti isegi sotsiaalmeedia valdkonna juht, kes aitas luua ja ülal hoida erinevaid sotsiaalvõrke ja tööriistu.
Tulemus? Praeguseks on BT-s tuhandeid töötajaid, kes blogivad, podcastivad, kirjutavad foorumites ja wikivad. Wikisid on BT-s üle 500 000 (jah, üle poole miljoni!) ning neist enamus on seotud tööga.




Ka blogijaid vallandatakse

See, et traditsioonilised meediafirmad, sh ka mõned Eesti väljaandjad inimesi vallandavad (või koondavad), on otseselt ülemaailmse majanduslanguse tulemus. Nüüd on langus puudutamas ka blogijaid. Nimelt on Gawker meedia, mis haldab mitmeid blogisid, vallandanud 19 palgalist blogijat. Kuigi 19 veebikirjanikku on tööta, on Gawkeri palgal veel endiselt 112 blogijat.
Näis, kas lähitulevik toob veel sarnaseid uudiseid blogosfäärist.




 
Add to Technorati Favorites