Majanduslangus koos tuju- ja motivatsioonilangusega toob kaasa kulude kärpimise. Sellises täiesti loomulikus ja normaalses olukorras vaadatakse üle kõik kulud, sh ennekõike need kulud, mis ei genereeri otsest tulu. Marketingi- ja PR-osakonnad on esimesed, mis juhtidele meelde tulevad, sest seal töötavad inimesed, kes ei tegele otseselt müügiga. Lühikeses perspektiivis vaadates võib jääda mulje, et neis osakondades töötavad inimesed ainult kulutavad niigi vähest raha. Kui majasisese kommunikatsiooni- ja marketingi juhi arvelt juba on kokku hoitud ning kasutatud on agentuure, on esimene mõte: "Anname sellele agentuurile kinga!".
Oletades, et ettevõttele osutab teenuseid PR-agentuur kuutasu põhimõttel ning sellele kulutatakse 50 000 krooni kuus, on kokkuhoid aastas üle poole miljoni. Täiesti arvestatav summa nii keskmisele kui suurele ettevõttele.
Kas see kokkuhoid tasub ära, st kas suhtekorraldustoe kaotus on vähem olulisem kui kokku hoitud raha?
Reklaamiagentuuri arvelt kokkuhoitud raha tähendab üldiselt tegemata jäänud kampaaniaid või nn säästukampaaniaid, mis ei täida oma eesmärki loodetud viisil.
Suhtekorralduses on olukord mõnevõrra teine, sest agentuuri ei võeta reeglina ainult kampaaniate läbiviimiseks, vaid avalike suhete koordineerimiseks, majasisese kommunikatsioonijuhi toetamiseks ja teisteks sarnasteks ülesanneteks. See tähendab plaanide koostamist ja täitmist, strateegiate väljatöötamist, monitoorimist, andmebaaside loomist ja haldamist, ajakirjanike ja blogijatega suhtlemist, pressiteadete kirjutamist, huvitavate teemade pakkumist meediale ja blogijatele, artiklite kirjutamist, intervjuude korraldamist jne jne. Loetelu võiks veelgi jätkata.
Kui see kõik ära jätta, siis ei juhtu järgmisel hommikul mitte midagi hirmsat - elu läheb edasi ja kliendid ostavad kaupu vastavalt oma võimalustele. Pikemas perspektiivis ja keerulisemates olukordades võib tulemus osutuda ebameeldivaks üllatuseks.
Kui meediat ei monitoorita, jäävad paljud olulised uudised reageeringuta. Jällegi - kohe ei juhtu sellest midagi. Kui aga ajakirjanikud näevad, et ühest ettevõttest enam kommentaare ei saa, et see firma (ja tema kõneisikud) ei soovi enam pildis olla, pöördutakse konkurentide poole. Tulemus - väheneb SOV, kannatab maine ja, uskuge või mitte, kahaneb müük.
Kui seatud plaane ja loodud strateegiat ei järgita (aga kuidas seda teha, kui pole agentuuri?), muutub suhtekorraldus ehk suhted avalikkusega teisejärguliseks ja kontrollimatuks. Kunagi (põhjendatult) oluliseks peetud suunad ja tegevused unustatakse. Tulemus - paljud asjad jäävad tegemata ja palju asju tehakse pinnapealselt. Jällegi kannatab nii maine kui müük.
Kui pressiteateid kirjutab pärast agentuurist loobumist sekretär, müügiosakonna assistent (kui ta pole veel vallandatud) või mõni müügimees ise, võib tulemust oodata juba kiiresti. Teated jäävad avaldamata, ajakirjanikes ei teki enam huvi, sest info, mida neile saadetakse on puhas tootereklaam, mitte lokaalset ja laiemat avalikkust huvitav kasulik info. Kannatavad maine, müük ja teate kirjutanud inimene.
Intervjuusid ja kommentaare annavad ettevõtte juhid post-agentuuri ajastul nii, nagu neile meeldib või kuidas tuju on, mitte nii, nagu oleks kasulik nende ettevõtmisele. Muidugi, nad ei tee seda pahatahtlikkusest või hoolimatusest, vaid oskamatusest ja kogenematusest. Tulemus - ettevõttest välja läinud sõnumid ei ei vasta ootustele ega aita saavutada seatud (äri)eesmärke. Lisaks mainele ja müügile kannatab ka juht, kes intervjuu või kommentaari andis.
Kui tegemata jäänud tegevuste tulemus kätte jõuab ja juhid seda endale teadvustavad, on juba päris raske midagi muuta. Tegelikult lausa nii raske, et peab hakkama plaane uuesti paika panema, eesmärke seadma ja sõnumeid vormima. Suure tõenäosusega kaasatakse selleks agentuur ja kõik algab otsast peale.
Pausi ajal on aga kaotatud kõik senised võidud, viga on tehtud imagole ja seeläbi ka müügile ja ärikasumile. See aga on oluliselt suurem kulu, kui säästetud pool miljonit krooni. Sest agentuur, ükskõik kui hea see ka on, ei suuda kohe imet teha ja näiteks aasta jooksul ignoreeritud plaane kuu ajaga täide viia.
Soovitan väga põhjalikult kaaluda, kas suhtekorraldus on asi, mida ettevõte lubab endale ainult headel aegadel ja selle pärast, et konkurendid teevad samuti, või on see osa strateegilisest juhtimisest, mille eesmärk on tõsta turuosa, käivet ja kasumit. Kõige otstarbekam on kaaluda ja otsutada koos agentuuriga. Kui palgatud on professionaalne agentuur, siis ei tasu karta, et kõike näidatakse mustades värvides ja hirmus kaotada klient. Professionaalne agentuur selgitab võimalikke tagajärgi ja näitab kliendile parimaid võimalikke alternatiive.
Vastukaaluks eelnevale jutule olen täiesti nõus, et on olukordi, kus kõiki kulusid tuleb kärpida miinimumini ja loobuda kõigest, mis ei too kohe ja kiiresti raha sisse. Sellised olukorrad on aga tõesti harvad ega taba reeglina suuri ettevõtteid, mida juhitakse eesmärgipäraselt ja mille areng on plaanitud jätkusuutlikult.
.jpg){kind=logo}
