Laulu-ja tansupeo digitaalmeedia tootmine

Laulu-ja tantsupeo pidustusi jälgides näeb kõikjal mobiilide, videokaamerate ja fotokatega loodud materjali, mida pidustuste lõpuks koguneb kindlasti sadade gigabaitide jagu. Kui juba pool sellest materjalist laaditaks internetti, pannakse juurde korralikud TAG´id, pealkirjad ja jagatakse sõpradele lingid, siis on tehtud suur samm Eesti laulu-ja tantsutraditsiooni tutvustamise suunnas (rahvusvahelisel liinil).

Kui mõni siinlugejatest on teinud häid pilte ja videoklippe, siis jagage neid kindlasti teistega. Laulu-ja tantsupeo inglisekeelsed keskkonnad, kuhu saab materjali saata:

Facebooki fännileht “Estonian Song and Dance Celebration” – iga lehega liituja saab lisada oma materjale – nii videot kui fotosid. Samas võite saata materjali otse meile, laeme selle ise üles.

Lisaks ootavad materjale veel pidustuste rahvusvaheline blogi (http://tobreatheasone.wordpress.com), Twitteri kanal (http://www.twitter.com/tobreatheasone), YouTube`i videokanal (www.youtube.com/tobreatheasone2009) ja Flickri fotopank (www.flickr.com/photos/tobreatheasone).

Pildid ja videod või nende allalaadimislingid võib saata aadressil info@varejaakkola.ee.

Tänud ja ilusat laulu-ja tansupidu! :)

Laulu- ja tantsupidu välismaal

Alles meil oli rõõm teatada, et Uuspõld ja Padar koos teiste ürgmeestega lähevad tuurile, kui juba on uus teadaanne valmis.

Nimelt on Vare&Jaakkola Margus Reinsalu palvel ja soovil ulatanud abikäe Laulu- tantsupeo promomiseks ingliskeelses internetis. Jah, ei rohkem ega vähem kui kogu maailma ingliskeelses internetis.

Kuigi rääkida on palju, ei võimalda kiired ajad praegu pikemalt pajatada. Olgu lihtsalt mainitud, et oleme käivitanud Twitteri, loonud blogi ja YouTube'i kanali, Facebooki fännilehe ja mõned väiksemad ning suuremad Web 2.0 asjad veel. Meie juhitud ja tehtud tegevused võib kokku võtta terminiga PR 2.0.

Meie eesmärk on tutvustada Laulu- ja tantsupidu nendele ajakirjanikele, kelle väljaanne ei saa oma esindajat Eestisse saata; blogijatele ja tviitijatele, muusikahuvilistele ja tantsusõpradele, ühesõnaga kõigile, kes internetti kasutavad ja inglise keelt mõistavad. Paralleelselt teeb ka Laulu- ja tantsupeo SA head ning tänuväärset tööd siia sõitnud välismeediaga, keda peaks kokku olema ca 100. Loodame, et kahe peale kokku levib info Eesti ja eestlaste traditsioonide kohta üle kogu ingliskeelse maailma.

Plaanime praegu tegevusi circa kuuks ajaks. Pärast seda teeme kokkuvõtteid ja jagame heal meelel neid ka teistega nii siin blogis kui mujalgi.

Vare&Jaakkola ürgsõbrad lähevad tuuritama

Meil on rõõm teatada, et 3. juulil alustavad kuu aega kestvat Eesti turneed Jan Uuspõld ja Ühendatud Ürgmehed. Etenduseks on legendaarne Ürgmees, mille piletid muutusid esimeste müügitunddidega defitsiidiks. Loodame, et tuuri piletitega nii tuuga pole. Elagu ürgmehed!

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater_-_kunst/komoodia/?show=12855

Tõestisündinud lood Priit Pulleritsu loengutest

Ajendatuna tänasest Priit Pulleritsu Postimehe murekirjast otsustasime elustada anonüümsete tuttavate memuaarid ülikoolipäevilt. Kellel on paremaid lugusid, saatke meile ja me paneme need üles. Parim saab auhinnaks väärt raamatu! (ja see pole Priit Pulleritsu sulest).

Esimene lugu

Oli 1. või 2. kursus, uudise kirjutamise või olemusloo loeng. Vaja tunnis kirjutada uudis Pulleritsu antud faktide ja jutu põhjal. Eelmises tunnis oli ta pikalt rääkinud reklaamist ajakirjanduslikes tekstides ning lisanud, et seepärast ongi CC-Plaza või Saku Suurhalli nimi selline, et nad saaksid pidevalt endale tasuta reklaami. Pullerits tõi näite, kuidas reklaami tegemist vältida ja ütles, et kirjutage hoopis Haabersti suurhall või kobarkino, sest siis on kõik hästi, inimesed saavad aru ja firmad ei saa reklaami. Lugu, mis tuli kirjutada, puudutaski paraku Saku Suurhalli, kus mingi sportlane võistles. Kirjutasin, et sportlane võistles selle linnaosa suurhallis. Pullerits andis mulle F-i, kuna olin faktidega eksinud. Ise käitusin sõna-sõnalt tema enda eelmise loengu soovituse järgi!!! Läksin joonelt osakonnajuhi jutule. Pullerits parandas pärast osakonnajuhi käest peksa saamist loo D-ks või mingiks teiseks halvaks hindeks. Ahjaa, enne enne osakonda minekut pöördusin Pulleritsu poole, aga ta saatis mu pikalt.

Teine lugu

Pullerits andis mingit väliskirjanduse loengut, mis päädis kirjaliku eksamiga. Oli küsimus mingite USA lehtede loetavuse või trükiarvude kohta. Pulleritsul olid valed andmed. Mina olin puht huvist ja omal algatusel asjaga pisut enam kursis (netist lugenud, uuringuid vaadanud jne) ja panin seal eksamil oma vastuse. Pullerits tunnistas valeks. Vaidlesime. Ei mäleta enam, kas ta ütles, et mul on vist õigus või ei öelnud, aga igatahes jäi hinne muutmata.

Kolmas lugu

Lugu on Pulleritsu enda kooliajast. Ta oli ilge nohik oma kursusel. Meil nii suurt nohikut polnudki. Käis kõikides loengutes ja kirjutas kõik üles. Tuli siis mingi eksam mingis aines, kus keegi peale tema käinud polnud. Enam vähem kogu kursus läks päev varem Pulleritsu ukse taha ja palus, et ole hea anna infot ja materjale. Pullerits saatis kõik pikalt ja lisas, et ise peab loengus käima, mitte teiste käest materjale lunima.

Suhtekorraldajad lähevad tagasi ülikooli

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on USA-s kasvanud suhtekorralduse magistriõppesse soovijate arv 43%. Palju kasutavad raskeid majandustingimusi enesearenduseks, et turu tõusuks võidurelvastuda.

Behind The Spin blogi andmetel alustab käesoleva aasta septembris USA-s PR-õpinguid 465 000 inimest, kelle seas on suur hulk magistriõppesse minejaid. PR-õpingute suurenenud populaarsuse põhjuseks tuuakse ka seda, et suhtekorraldusfirmad ei kannata majanduslanguse all nii tugevalt kui teiste valdkondade ettevõtted (kasvõi turundus).

Annenbergi meediakooli kommunikatsioonijuhi sõnul on neile laekunud avaldusi Pakistanist, Indiast, Kanadast, Argetiinast, Soomest ja Hiinast. Hiinlaste PR-huvi taga on sealne suhtekorraldusturg, mis alles hakkab pead tõstma ning kus on võimalik väga palju korda saata.

Eesti ainus respektaabel PR-õpet pakkuv Tartu Ülikool lasi eelmisel aastal välja 33 põhiõppe tudengit, kes õppisid ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal. Nende lisandub umbes poole vähem avatud ülikoolis õppinuid. Selle aasta sisseastujate numbreid pole veel teada, kuid pärast Jaanipäeva peaks ka selle info teada saama.

Xerox, Xerox, Xerox…

Vaadake filmi ja mõelge, kas ka teid vaevab IOS sündroom. Personaalse klipi sõpradele saatmiseks saate teha siin: http://www.xerox.com/information-overload/enus.html

Isiklik sotsiaalvõrk

Ameerika suur jaekaubanduskett Sears Holding on avanud kaks isiklikku sotsiaalvõrku, mille eesmärk on pakkuda klientidele võimalust omavahel suhelda ja kirjutada tootearvustusi.

MySears.com ja MyKmart.com on poodide ametlikest kodulehtedest täiesti eraldiseisvad keskkonnad, kus saab lisaks arvustuste kirjutamisele neid ka kommenteerida, osaleda foorumites ja algatada küsitlusi, laadida üles pilte, kirjutada blogipostitusi ja saata üksteisele privaatsõnumeid. Nagu ikka sotsiaalvõrkudes, nii saavad ka Searsi ja KMarti kliendid luua uues keskkonnas oma profiili, kusjuures tulevikus on võimalik importida teiste sotsiaalvõrkude nagu Facebook ja MySpace profiile.

Eesti jaekettidelt oleks isiklike sotsiaalvõrkude loomist selgelt liiga vara tahta, sest kui vaadata näiteks Kaubamaja kodulehekülge, siis juba seegi vajaks kõva uuenduskuuri. Interaktiivsusest rääkimata. Kahtlustan, et süüdi on mõtteviis (1. meie tooted on parimad ja me teame hästi, mida kliendid tahavad ja 2. kliendid ei kasuta kodulehekülge ostuotsuse tegemisel) ja hirm (äkki keegi kirjutab negatiivse kommentaari). Tegelikult on mõlemad aspektid tühised, kui müüjal on piisavalt enesekindlust taluda kriitikat.

Haigla tegi ajuoperatsioonist viral video

Kui mõned kuud tagasi kasutati operatsiooni ajal Twitterit, siis nüüd võeti USA-s videosse kohaliku tuimestusega ajukasvaja operatsioon ning viral videolõik paisati internetti. Haigla esindajad väidavad, et tahavad videoga harida oma patsiente ja  parandada arstiteenuste mainet.

Kujutage ette, et ärkate üles keset ajuoperatsiooni. Just sellise sloganiga reklaamisid Memphise metodistliku ülikooli haigla turundajad, kes kutsusid inimesi jälgima webcasti vahendusel patsiendilt ajukasvaja eemaldamist. Ülekandele tehti reklaami raadios, ajalehtedes, internetis ja televisioonis. Allpool webcasti tutvustav printreklaam ja reklaamvideo. 

Pikemalt saab sellest lugeda siin: http://www.nytimes.com/2009/05/25/health/25hospital.html?_r=2&hp

 

Liis Lassi dilemma

Liis Lassi viimase aja sõnavõtud ja meediategevused saadavad kummalisi signaale ehk nagu inglased ütlevad – mixed signals. Ühelt poolt on Lass tagasihoidlik ja meediat vältiv asine preili, kes tahab vältida avalikkuse tähelepanu. Teisalt aga tõeline kuulsus, kes elab ja hingab meediakajastuste nimel ja pärast. Kõrvalt vaadates tekib segadus ja süveneb arusaamatus, sest on ütlemata keeruline taibata, mida Liis Lass tahab ja mida Liis Lass ei taha.

Ristisõda meedia vastu
Kunagisest meedianarrist ja lihtsameelsest maatüdrukust on aastatega saanud võrdlemisi eneseteadlik ja kriitiline linnapreili, kelle ülim soov on meediat juhtida ja õpetada. Need on kahtlemata üllad, kuigi irreaalsed soovid.

Liis Lassi meediakajastuse lühike ja pinnapealne analüüs näitab selgelt, et meedia ei ole tema suhtes vaenulik olnud. Arvestades, et tegemist on selgelt emotsionaalse kuulsusega, siis on ka kajastused täiesti ootuspärased ja loogilised. Pidades seda meeles, tekib esimene arusaamatus – miks Lass ei ole rahul objektiivse meediakajastusega? Miks on Lass vaenulik meedia suhtes, mis kajastab teda võrdlemisi adekvaatselt? Tähelepanelik lehelugeja näeb, et Liis Lassi meediategevuste ja avaliku käitumise taga on kas põhjalik strateegia või solvunud põikpäisus ja igasuguse strateegia vältimine. Unustamata Lassi karjääri ja seniseid tegevusi ning kajastusi, kaldub anonüümne kõrvaltvaataja arvatavasti teise versiooni kasuks otsustama.

Liis Lass tundub taipavat, et ta on kuulsus – sellele viitavad omanimelise portaali ja blogi loomine ja arvamusavaldused kõikvõimalikes kanalites. Mida aga Liis Lass ei taipa, on tema kuulsuse eripära – ta ei ole poliitik ega ärinaine, vaid Eesti oma kodukootud Paris Hilton. Selle analoogia järgi edasi mõeldes oleks ju pehmelt öeldes arusaamatu ja mõeldamatu, et Paris Hilton hakkaks kollase ajakirjandusega võitlema, kõmuajakirjanikke õpetama.

Aga mida teeb Liis Lass oma pühas sõjas meedia vastu? Kas ta püüab meediaga suhelda ausalt ja lugupidavalt? Kas ta on nõus meediaga jagama oma avalikke tegevusi või jätab kõik ainult ajakirjanike avastada ja hooleks? Kas Liis Lass on oma meediategevustesse pikkinud oma konkreetseid sõnumeid, mida ta levitada tahab?
Ei. Paraku mitte. Liis Lass on hoopis loonud võrdlemisi kehvakese keskkonna Lass24 ja omanimelise blogi, mille eesmärk on ajakirjanikke õpetada ja nendega pahandada. Vara öelda, kas nendel kahel keskkonnal ka mingit mõju on Liis Lassi meediakajastustele, aga väga suure tõenäosusega ei vii need mitte kuhugi.
Pigem tekitavad hoopis küsimuse, mis on Liis Lassi püha eesmärk.

Loogiline vastus
oleks öelda, et Liis Lassi eesmärk on muuta tulevaste kajastuste tonaalsust (milliseks küll?), ajakirjanike suhtumist ja vähendada meediakaja hulka. Paraku ei vii tema praegune tegevus nende eesmärkide saavutamiseni, vaid suurendab meedia huvi ja kirjutamissoovi veelgi.

Nii ongi Liis Lass lõputuna tunduva dilemma ees: kas suhelda meediaga või mitte. Madalat profiili ei luba ego hoida, aga otsekohese kajastusega ei suuda ka leppida. Huvitava meediaprojektiga – professionaalsete ajakirjanike õpetamine – aga edu ei saavuta.

(Foto autor Laura Kallasvee, pilt pärit Liis Lassi blogist)

Intervjuu: Fredrik Heinonen – Miltton Oy asepresident

Tänasest alustame blogiintervjuude sarja nii meil kui mujal tuntud PR-proffidega. Esimene ohver on Fredrik Heinonen, kes alles hiljuti töötas Nissan`i põhja-regioonide PR-direktorina. Ligi aasta on Heinonen aidanud laieneda Soome PR-agentuuril Miltton ning töötab igapäevaselt selliste põnevate brändidega nagu Adidas, Finnair, Nintendo, EA Games jne.

PS: Jätame intervjuu originaalkeelde, kuna eeldame, et kõik mõistate kenasti seda üldtuntud võõrkeelt :) 

How did you end up working in PR?

I was recruited straight from the auditorium in the business school. Studying marketing, I still found PR more interesting. My first employer was JKL Group, top advisers in strategic communications in the Nordics.

For how many years have you been working in PR?

10 years, scary but true…

Describe your worst crisis and how did you manage to control and solve it!

Getting one star in EURO Ncap wasn’t fun at all. I was head of communications at Nissan in Northern Europe at the time. Transparent, honest and fast actions solved the issue, as always in a crisis situation. Plus we got a better rating after a re-test.

You have been a long time in the field of PR. Name couple of companies who are doing exceptionally good PR!

Well, Apple would be an obvious answer. Audi would be another one. They seem to get everything right, from product to perception. On many markets Audi is able to grow despite the abysmal situation in the industry. Finally, an example close to my heart is Finnair whose Departure 2093 –concept was brilliant gaining coverage from New Delhi to Tallinn, Seoul to Manchester. I’m proud of having been a small part of the project. Check it out!

What differences a good PR practitioner and an average one?

Being a strategic generalist able to combine creative use of marketing and PR.

What is your proudest career achievement?

A number of small achievements along the way – the greatest ones still ahead.

What do you see as your area of expertise in PR?

What’s required today are strategic generalists that can operate in the intersection between PR and marketing while being able to interact with and support top management in strategic decisions. Id like to think I’m something like that.

Do you like working in an agency or to one company? Why?

Diplomatic answer – both. But one thing is for sure, you cannot understand one without having done the other.

Best piece of advice you have heard in PR?

Well, it’s not PR, but its management in general. Sir Ken Robinson, a well known authority in creativity, states that one of the only ways to survive and prosper in an uncertain future is to nurture creativity both as individuals and organizations. When it’s impossible to predict what happens in a year from now, let alone 5 years, what other means do we have that could carry us forward? Certainly not the traditional means of “conventional wisdom”, mathematics or physics etc. Check out his speech on creativity in schools on TED.com.

Why don`t some of PR-workers and journalists get along?

You tell me! Never had that problem.

Lisainformatsioon:

www.miltton.fi & www.themiltton.fi

Kirikud sotsiaalvõrkudes

Facebookis on vähemalt miljon kristlast. Vähemalt ses mõttes, et nii palju – täpsemalt 1045418 – on liitunud Facebooki grupiga “We Can Find 10,000,000 Christians on Facebook”.

See, et kirikutel on veebilehed, ei ole mingi uudis. Ega mitte seegi, et paavsti kõned on YouTube’is. Uudisemaiguline on aga fakt, et ka sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook on kristlased oma kommuunidega esindatud. Ega see polekski midagi kirjutamisväärt, kui usuringkonnad poleks siiani olnud võrdlemisi tehnoloogiapelglikud.

Nagu Church Executive’i artiklist selgub, on vähemalt St. Louise baptistide kiriku abipastor ära tabanud suhtekorralduse ühe algtõe – oma sõnumitega tuleb olla seal, kus on auditoorium.

Chathami pastor Warnock läheb lausa nii kaugele, et ütleb, et kirikute veebilehed kõlbavad ainult jumalateenistuste aegade ja kiriku asukoha tutvustamiseks. Kõigeks muuks on vaja sotsiaalvõrke.

Aga Facebook pole ainus, mida kirikud kasutavad. Näiteks Twitterit kasutatakse kirikulaagrites selleks, et vanemad oleksid kursis, millega nende lapsed tegelevad. Ka teised sotsiaalvõrgud on kirikutegelaste poolt omaks võetud ja kasutusse rakendatud.

Kristlase ja kommunikatsiooniinimesena on mul eriliselt põnev jälgida, kuidas kunagise traditsioonidesse kammitsetud ja arrogantse institutsiooni strateegia muutub ja kuidas praktiseeritakse uusimaid tehnoloogilisi vahendeid. Tundub, et tehnoloogia polegi enam saatanast :).

PS. Pildil on kaasaskantav ja täispuhutav kirik.

Kuhu lähme, mida teeme?

Nagu ikka poppide asjade ajastul, ilmub sotsiaalvõrkude kohta erinevaid uuringuid, ennustusi ja arvamusi nagu lapsi 0,8-promillise kalja ümber – palju ja täis veendumust, et uus tõde on leitud.

On vana tõde, et ennustamine on tänamatu tegevus ning tõde on subjektiivne, aga ka pime kana leidvat vahest tera. Jättes metafoorid ja rahvatarkused kõrvale, viitame järjekordsele uuringule ja arvamusele, mis sotsiaalvõrgustike ja sotsiaalse interneti kohta viimasel ajal ilmunud on.

Forresteri mees Jeremiah Owyang on valmis saanud kaunid graafikud, kus on puust ja punaselt toodud netikodanike klassifikatsioon ning sotsiaalveebi arenguperspektiiv.

Kõrvaloleval pildil on inimesed (nn sotsiaalse tehnograafia järgi) jaotatud kuueks: passiivsed, vaatlejad, liitujad, kogujad, kriitikud ja loojad. Mõnes mõttes on see huvitav jaotus, sest oma isiklikul kogemusel võin öelda, et kõik peale alumise (passiivsed kodanikud) kattuvad.

Järgmisel kahel pildil on Owyang kujutanud sotsiaalveebi ajastuid ja kronoloogiat:

Nagu esimeselgi pildil, on ka alumisel näha (kliki suurendamiseks), et ajastud mitte ei järgne üksteisele, vaid kattuvad ja muutuvad sujuvalt ühest teiseks.

Mõningaid küsimusi tekitab ehk see, et ajastud kestavad kokku ainult kaheksa aastat, aga eks tänapäeval lähebki aeg kiiremini kui vanasti, mil ajastus kestsid sajandeid.

Nielsen: Online keskkondade kasutus aina süveneb

Uuringufirma Nielsen avalikustas ülemaailmse  internetikasutuse uuringu tulemused, mille kohaselt sotsiaalvõrgustike ja teiste online kanalite kasutuskond aina suureneb. Nielseni tulemused olid ennustatavad, kuid uuringust selgub ka mitmeid üllatavaid detaile. Uue ja huvitava faktina toodi välja sotsiaalvõrgustikes veedetud aeg, mis ületab jõuliselt e-kirjade saatmisele kuluvat aega. 

Vaadake uuringu ülevaadet Nielseni juhi videolõigust. Link uuringu täisversioonile: The Global Online Media Landscape   

Mis on Twitter?

Usinad tviitijad on loonud veebilehe, kus kõik saavad öelda, mida nad Twitterist arvavad. Tänase päeva küsimus on "Mida tähendab sinu jaoks Twitter?". Vastata saab loomulikult Twitteriga.

AK vs Reoprter

Pullerits kirjutab tänases Postimehes, et ETV uudistesaade AK on ennast Kanal2 uudistemagasinist Reporter ette vedanud.

Pullerits võrdleb numbreid nii ja naa ja jõuab järeldusele, et erilist vahet siiski pole, kuigi pealkirjas kasutab autor sõna “kevadlahing”.

Ivar Vigla sõnul on AK edu taga hiline algusaeg, sest “ei pea olema raketiteadlane, et mõista, kuidas suve lähenedes kolivad inimesed üha enam toast õue ega lülita telerit käima enne, kui pimenema hakkab ehk just AK algusaja kandis.”

Kuigi Vigla lubab, et kl 2100 eetrisse jõudev Suvereporter edestab jälle AK-d, kaldun mina arvama, et tegelik põhjus, miks Kanal2 ETV-st maha jääb, on formaadi staatilisus. Vigla oli vaieldamatult hea Reporteri käivitaja, aga nüüd, aastaid hiljem on inimesed lihtsalt tüdinenud. AK on aga kui kindel kants, mille manu saad igal õhtul pöörduda.

Teine vähemalt sama oluline põhjus on masu. Kriitilised ajad tingivad teistsuguseid sõnumeid ja teistsuguseid formaate. Parafraseerides Viglat – ei pea olema raketiteadlane, et mõista, et majanduslanguse ajal tarbivad inimesed vähem meelelahutust.

Kokkuvõttes pole põhjust arvata, et Reporter sel suvel uudiste edetabelit juhtima hakkab. Lisame siia veel rasked reklaamipõua ja Reporteri võimalused kahanevad minimaalseiks.

Vaesed Kentucky Fried Chicken`i kanad

Kolonel Harland Sandersi loodud kiirtoidukett KFC sai valusa õppetunni, kui otsustas Oprah lobasaates jagada kümnetele miljonitele ameeriklastele tasuta einekuponge. Loomulikult jooksis KFC veeb umbe ning positiivselt meelestatud jänkidest said kurjad, sotsiaalmeediat negatiivsete avaldustega uputavad lõpptarbijad.

Enne veebi kokkujooksmist laeti alla lugematul hulgal tasuta kuponge. Tuli välja, et ettevõttes ei tehtud piisavalt (või üldse mitte) sissekommunikatsiooni, sest paljudes KFC sööklates keelduti tasuta einet jagamast, poldud valmis nii suure hulga inimeste teenindamisega. Tagatipuks levis Twitteris kõlakas, et Manhattanil läks ühes KFC`s mürgliks.

Loe siit lisaks, kuidas lõpuks KFC kupongi kampaania üldse tühistas: http://www.qsrweb.com/article.php?id=14365&prc=54

Kuidas on vähenenud PR eelarved

University of Southern California Annenberg Strategic Communication and Public Relations Center jaanuris läbi viivud uuringust tuleb välja, et käesoleva aasta suhtekorralduseelarveid vähendab 40% küsitletud 200 ettevõttest, suurendab 27% ja jätab samaks 33%.

Huvitav on, et ainult 41% arvab, et PR eelarvekärped on seotud kehva majandusliku olukorraga. Muide, 6% on veendunud, et nende eelarvet vähendati täiesti sõltumata masust :).

Küsitletuist 58% kasutab igapäevases töös suhtekorraldusgentuure ning neist 69% kavatseb agentuurikulusid vähendada ning 28% on seda juba teinud.

Samas kavatseb palgalisi suhtekorraldajaid koondada ainult 22% ning 15% suurendab hoopis PR-osakondades töötavate spetsialistide arvu. Kui võrrelda teiste valdkondade töötajatega, siis kavatsevad küsitletud ettevõtted vähendada 20% tööjõust. Huvitav, tänu kellele see 2-protsendiline vahe tekib?

Nagu juuresolevalt pildilt näha, kavatseb 9% suure tõenäosusega vähendada suhtekorraldajate palku ja 39% on veendunud, et seda ei tehta.

Sotsiaalvõrgustike nipid ja trikid parimatelt spetsialistidelt

Online Marketing Blog on kogunud kokku 25 PR 2.0 ja Web 2.0 praktiseerija näpunäited.
Nippe jagavad ja trikke tutvustavad Dell, Comcast, HP, Wells Fargo, Intel, Best Buy, General Mills, Ford, UPS, Home Depot, Cirque du Soleil, Altimeter Group, Crayon, Ogilvy 360, Future Works, Doe Anderson, New Marketing Labs jne. Kes on pidanud ettevõtte juhile või kliendile selgitama, miks peaks sotsiaalvõrgustikesse või PR 2.0-i investeerima, saavad siit häid lisaargumente.
Tulemuste mõõtmisest on ka juttu.

Obama lennuki madallend külvas paanikat

Ehk juba teate, et USA presidendi lennuk (ilma presidendita) Air Force One otsustas salajase fotosessiooni läbiviimiseks lennata NY kohal eriti madalalt. Tulemust järgmine: inimesed läksid Manhattanil paanikasse ja paljud tormasid majadest välja. Ilmselgelt kardeti terrorirünnakute kordust.

Madallennuks oli andnud loa Valge Maja sõjalise kabineti direktor Louis Caldera, kes vabandas pressi vahendusel ameeriklaste ees. Tema sõnul oli madallendu vaja valitsuse poolt tellitud salajase  fotosessiooni läbiviimiseks. Obama oli vihane, sest sai kriisist teada alles meedia vahendusel ja lubas, et selliseid asju enam ei juhtu.

Caldera mainis, et oli suhelnud NY ja New Jersey ametnikega planeeritud lennust, kuid näha oli, et sellest polnud mingi kasu. Tekib rida küsimusi ja paar konspiratsiooniteooriat. Üks variant on see, et Caldera arutas teemat PR-meeskonnaga, kuid nemad ei pidanud seda väga oluliseks. Seega mees lasi missiooni lihtsalt läbi viia. Seda ei pea eriti tõenäoliseks, kuna Valges Majas peaks olema suhtekorraldusmaailma crème de la crème.

Teises variandis PR-meeskonda ja nõunikke ei kaasatudki, sest salajastest missioonidest ei pruugi isegi president alati teada. Kardan, et valitsuse “puutumatud” mehed, kes alluvad heal juhul ainult presidendile, võivad olla PR-ile pinnuks silmas, sest tavaliselt nende pärast suuremad kriisid just kooruvadki.  

Ajakirjanikke pole

Kaido kirjutab Arvutimaailma blogis sellest, kuidas tehnoloogiateemalistel pressikonverentsidel pole ajakirjanikke.
Ja nii see tõesti on. Neid lihtsalt pole. Ei IT- ega muid ajakirjanikke.

Mis esitleja vaade?

Selle nädala esimene sissekanna kuulub rubriiki Nutt&Hala.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et rääkisin eelmisel nädalal kommunikatsiooni aastakonverentsil PR 2.0-st ja strateegilistest muutustest. Tegin kena presentatsiooni, aga viimasel hetkel otsustasin selle ümber teha ja rääkida natuke ka muudest asjadest. Kuna ma ei jõudnud uut teksti pähe õppida, kirjutasin jutu PowerPointi märkmetesse. Igal normaalsel juhul peaks olema nii, et suurel ekraanil näidatakse esitlust, esineja aga näeb oma väikselt ekraanilt nii esitlust kui selle juures olevaid märkmeid ja taimerit. Väike kahtluseuss oli hinges enne oma esinemist ja nii ma uurisingi konverentsi tehnikult ettevaatlikult, kas ikka Presenter View’d saab kasutada. Ta kinnitas kõhklematult, et loomulikult saab. Lühikese kohvipausi ajal sai kiiresti selgeks, et tehnikul pole õrna aimugi, mis loom on Presenter View. Kuna mina ei ole ka suuremat sorti tehnik, pidingi improviseerima ega saanud toetuda valmis kirjutatud tekstile.

Mõtlesin naiivselt, et tegemist on erandiga. Täna korraldasime pressikonverentsi Maardu Graniidikaevandusele ja tahtsime sama trikki kasutada – esinejate oli laual sülearvuti, kus pidi paistma Presenter View. Tehnik ütles, et see kui sülearvuti ekraanil dubleeritakse suurel ekraanil olevat pilti, ongi Presenter View. Tutvustasin talle seejärel lahkelt, mis on Presenter View tegelikult ja seepeale kostis ta: “See on mingi PowerPointi asi ja ma ei peagi seda teadma”.

Tegime suured silmad ja seadsime ise aparaadid õigesse režiimi. Aga küsimus jääb – mille eest nendele tehnikutele makstakse?

Esimene hispaaniakeelne pressikonverents Valges Majas

Valge Maja tegi eelmisel nädalal ajalugu, kui edastas teadaolevalt esimese pressipöördumise hispaania keeles. Kuna teema – Kuuba ja USA vaheliste piirangute vähendamine – oli oluline eelkõige hispaaniakeelsele meediale, siis loeti uudis nii inglise kui hispaania keeles. Huvitav, kas sellest saab reegel?

Efektiivne sisekommunikatsioon lünkade täitmiseks

Tarkvarafirma SAS kasutab alluvate ja juhtivtöötajate vaheliste kommunikatsioonilünkade vähendamiseks efektiivset videoahendust. Töötajad esitavad anonüümselt küsimusi ning juhid annavad ausad vastused videokaamera ees (talk-show formaat). Videolink laetakse siseveebi, kus kõik huvilised saavad sellega tutvuda. PS: ükski juht küsimusi enne vastamist ei näe.

Jaan Vare teadis endise Microsofti PR-juhina rääkida, et MS kasutas sama lahendust. Vahe oli vaid selles, et küsimustele vastatati ühisel koosolekul ilma kaamera kohaolekuta.

SAS-i sisekommunikatsiooni juht Becky Graebe räägib, kuidas nende lahendus töötab. 

Online kriis Dominos Pizza kiirtoiduketis

Kiirtoidukohta külastades avastatakse end tihti hoidmas pöialt, et köögitoimkonnal oleks hea tuju ning sinu toiduga midagi kahtlast ette ei võeta. Õuduspildid kokkade väljaelamistest elavad siiani klientide mõttemaailmas ja Anthony Bourdaini raamatus "Kitchen Confidential: Adventures in the Culinary Underbelly" (soovitan seda lugeda!).

Viimased köögikoledused tõid online keskkonda "muhedad" pitsameistrid. USA`s ja mujal maailmas laialt levinud ning börsil noteeritud (NYSE: DPZ) pitsaketi Dominos Pizza töötajad salvestasid lindile, kuidas nad oma tööpäeva toidu peal välja elades põnevamaks muudavad. Sama töötaja, kes seda filmis, laadis video YouTube`i. Video võeti samal päeval kiirelt maha, kuid keegi kolmas osapool oli selle kustutamiskartuses salvestanud ning laadis uuesti keskkonda. Visake pilk peale: http://www.youtube.com/watch?v=ZFxqC8hZ_xs

Ettevõtte kommunikatsioonijuht tegutses kiirelt ja jätkus efektiivne kriisikommunikatsioon. Kahjuks on pahandus tehtud ning kiirtoidukohtade üleüldist mainet on raske paremuse poole viia - kindlasti pole see võimatu! Dominose vahejuhtum kogus hulganisti kommentaare ning enamust neist jagas oma rikutud toidu kogemust. Kliendid on hirmul. Igal võimalusel antakse miinimumist suuremat jootraha või käitutakse ettekandjatega võimalikult viisakalt :)

Üks kommentaar oli huvitav:

wee0x1B - I used to work at a Dominoes in the late 80's. I still order pizza occasionally, but I make sure I only order from one place that's good, and I tip extraordinarily well. I only get like 5-6 pizzas a year (trying to stay healthy and all), but they know me now. And my pizza comes very, very fast, always hot, and I'm 99.9% sure that there have never been any bodily fluids on any of the pies I've ordered. They call me "sir" and pet the dog and they get paid well for it.

You people who only tip the pizza guy like a buck (or worse, don't tip at all) have almost certainly eat stuff you really don't want to think about too much. And there's no way to stop it, since everyone knows your address by now. I haven't watched the video, but I can imagine those guys knew who was getting that pizza.

Lõpetuseks MAD TV Dominos Pizza pilavideo :)

Ford Fiesta PR 2.0 kampaania

Ford jagab sajale noorele tuliuued Ford Fiestad ja ootab neilt vastutasuks sõidukogemuse online dokumenteerimist. Testkasutajad peavad oma kogemust jagama online videokanalites, sotsiaalvõrgustikes ja blogides. Testiperioodi pikkuseks on kuus kuud!

Miks selline otsus tehti? Ford otsustas võtta online suuna, kuna arvas, et traditsioonilisi kanaleid kasutades ei jõua vajaliku noore sihtrühmani. Põnevaks teeb kampaania Fordi soov anda testijatele 100% vabad käed, mis võib kaasa tuua võidu või korraliku kaotuse. Kasutajad räägivad avameelselt (mis on PR-i mõttes väga hea, kuid imelik, et suur autotootja seda lubab).

Chevrolet kasutas sarnast taktikat Tahoe turuletulekul, kuid põles, sest Youtube`i laeti enamjaolt sõidukit halvas valguses näitavaid reklaame. Vähem kui aasta pärast näeme, kas Fiestast sai hitt või mitte.